Nagu viimasel ajal tavaks saanud, jäi ka seekord eelneva kuu kokkuvõtte tegemine pika peale, aga siin see on! Aprillis käisin kinos 6 filmi vaatamas ja nendestki 2 olid kordused.
- The Grand Budapest Hotel ("Grand Budapest Hotell") - 9/10
Ma pole Wes Andersoni fänn (näiteks "The Darjeeling Limited" ja "Fantastic Mr. Fox" ei läinud üldse peale), aga see film meeldis väga. Äärmiselt stiilselt ja maitsekalt värvikirevalt kujundatud. Nautisin filmi läbivat mõnusat sooja huumorit. Üks muhedamaid filme, mida viimastel aastatel olen näinud. Lavastus on üleprahi - kõik on nii hästi paigas ja hoolikalt lihvitud. Näitlejatööd on äärmiselt head. Kõige rohkem hiilgab Ralph Fiennes, kes võiks isegi tihedamini komöödiat teha. Lisaks on palju lahedaid minirolle. "The Grand Budapest Hotel" on nüüdsest selgelt minu lemmik Wes Andersoni teos.
- The Immigrant ("Immigrant") - 6,5/10
Lavastaja James Gray eelmine film "Two Lovers", kus mängis ka Joaquin Phoenix, on palju parem. Mulle peaks taolised ellujäämisvõitlusel põhinevad linateosed meele järgi olema, aga "Immigrant" ei olnud nii väga paeluv. Sisu oli sellise tõsise draama kohta natuke liiga lihtne ja läbinähtav. Ütleme, et keskpärase sisuga teos. Muidu kenasti üles võetud film. Ajastutruudusega on vaeva nähtud. Joaquin Phoenix tegi taaskord väga kena rollisoorituse - kuradi kõva näitleja ikka! Küll on hea, et "I'm Still Here" oli lihtsalt üks vemp. - Risttuules - 9/10
Käisin 2. korda seda võrratut uue filmikeelega tähelepanuväärset Eesti linateost vaatamas. Loe mu arvamust siit. - Noah ("Noa laev") - 4/10
See film on lihtsalt totter. Tõsised kohad on pigem naeruväärsed. Kahju, et Aronofsky (üks mu lemmiklavastajaid) hakkas tegelema sellise projektiga. Milline ande raiskamine! Eks tulemust mõjutas ka mingil määral suurstuudio, kuigi väidetavalt on tegu autorifilmiga. "Noah" valmistas nii suure pettumuse, et ei tahakski hetkel midagi head filmi kohta öelda. - The Double ("Teisik") - 10/10
Väga ägeda visuaaliga ja põneva stilistikaga teos. Tegu siis minu suurima lemmikuga eelmisel aastal kinos nähtud filmide hulgast. Esimest korda nägin seda mullusel PÖFFil. Mul oligi suur kange asi veel kinos üle kaeda. Suured tänud Artisele, et võtsid linateose oma kavva! Pärast PÖFFi kirjutasin nii.
- Walesa. Czlowiek z nadziei ("Wałęsa. Rahva lootus") - 7/10
Huvitav film töölisklassi vastupanu liikumise juhist, kelle tähtsust lähiajaloos on raske ülehinnata. Antakse hea ülevaade sellest, kuidas ühes lihtsast elektrikust sai lihtrahva liider ja suur riigimees. Poola filmi suurkuju Andrzej Wajda on endiselt heas vormis. Peaosaline Robert Więckiewicz (üllatav sarnasus Walesa endaga!) on suurepärane.

Erilist furoori pole see Richard Ayoade teos küll rahva või kriitikute seas tekitanud, kuid mulle pakkus see aasta ühe meeldejäävaima kinoelamuse. Lahe mindfuck lõhestunud isiksusest. Sürrealism selle sõna parimas tähenduses. Väga stiilne film (võtteplatsid on põnevalt kujundatud), visuaalselt lummav. Sünge ja hallutsinatoorne atmosfäär pakkus nauditava spektaakli ja tõmbas mind meeletult kaasa. Tõeliselt kihvt linateos!
2013. aasta ägedaim filmielamus ja ka suurimaid üllatusi. Mida kõike küll inimeseloom raha nimel ei teeks! Täiesti pöörane, aga ka vaimukas linateos.
Karm ja elutruu draama justnagu mulle meeldib. Film on väga ilusti jutustatud, heale draamale omane pinge püsib lõpuni. Stsenaarium on äärmiselt tugev. Tim Roth on peaosas väga hea.
Vinterberg on väga oskuslikult hakkama saanud julmuse ja ähvardava pinge kujutamisega. Jällegi (väga) karm draama. Maruhuvitav vaade sellest, kuidas muidu normaalne kogukond pöördub äkki ühe toreda inimese vastu, muutudes seejuures päris julmaks. Jättis igati veenva mulje ja seda paljuski tänu Mads Mikkelseni väga tugevale rollisooritusele. Kvaliteetdraama.
Omalaadne ja vägivaldne pilguheit orjusele kui häbimärgile. Suurepärane dialoog ja huumor on filmi suurimad trumbid. Kõik on äärmiselt stiilselt (tarantinolikult) tehtud, et seda oli nauding vaadata. Muusikaga ka täppi pandud nagu Tarantino filmides ikka. Waltz, DiCaprio ja Samuel L. Jackson säravad täiega. Aasta üks vaimukamaid filme.
Visuaalselt üks aasta ilusamaid linateoseid. Äärmiselt kena kaameratöö, ei mingit tobedat efektitsemist. Film on kujundirikas ja paneb mõtlema elu väärtuste üle. Mulle meeldis väga ka muusikavalik. Peosas olev Toni Servillo teeb vapustavalt hea rollisoorituse. Tema karakteri tabavad ning targad ja ka tihtilugu vaimukad ütlused on filmi naelaks. "La grande bellezza" on lihtsalt võrratu linateos, pakkudes esteetilist naudingut.
Võimas draama kahest vaesuses elavast poisist. Realistlik ja valus. Palju pinget. Väga kenasti on saavutatud kõleda atomsfääri loomine, maastikku on oskuslikult ära kastutatud.
Järjekordne õnnestumine Derek Cianfrance'i poolt, kelle "Blue Valentine" mulle tohutult imponeeris. Huvitav inimlik draama. Väga ambitsioonikas film, kuid lavastaja on selle auahnusega virtuooslikult toime tulnud, et teos ei jäta liialt pateetilist muljet. Pildikeel on filmi üks suuremaid trumpe. Jällegi on põhjust kiita kaameratööd. Näitlejatööd on väga ehedad. Bradley Cooper teeb oma elu rolli. Ryan Gosling on taas suurepärane.
Pöörane, häbitu ja äärmiselt intensiivne komöödia. Aasta üks veidramaid, aga ka lahedamaid linateoseid. Jube kihvtilt monteeritud. Vint keeratakse täiega üle, kuid seda tehakse stiilselt ja minu maitse jaoks vägagi vaimukalt. Tõeline vitamiinilaks!
Pääses õige napilt 10 hulka. Tahtsin väga ka PÖFFi ühe suurema üllatuse "Short Term 12" siia edetabelisse panna, aga mul on reegel, et peab olema täpselt 10 filmi. Õunpuu aga väärib samuti tunnustust, kuigi antud linateos pole vähemalt Eestis erilise kiidulaulu osaliseks saanud. Seejuures hakkas "Free Range" mulle meeldima alles teistkordse vaatamise järel. Muusika ja operaatoritöö võlusid mind täiesti ära. Pikem arvustus asub
