teisipäev, 30. november 2010

Vahekokkuvõtte PÖFFist


Mul pooled filmid (8/16) vaadatud. On olnud nii häid elamusi kui ka keskpäraseid. Halbu filme pole siiani õnneks minu valikusse sattunud. Nüüd olekski paras aeg teha väike vahekokkuvõtte nähtud linateostest.

  • Koerapuur (Dog Pound)
Tänavune PÖFF sai korraliku avapaugu antud teose näol siis. Film on naturalistlik ja brutaalne. Polnud liigset ilustamist ega moonutamist. Tegelaskujud, eriti peaosalised, olid väga hästi välja mängitud. Polnud raske kaasa elada neile ja nende probleemidele. Vägivalda näidatakse küll palju, aga samas mõõdukalt ehk nii nagu need asjad juba kord on. Kindlasti paneb "Dog Pound" meid mõtlema. Üldiselt peaks ju vangla kuidagigi inimest halvalt teelt eemale peletama. Sellisel kujul vast mitte. Kuidas saab siis pätte "parandada"? Lisaks vägivallale ja karmile situatsioonile, suudeti pakkuda ka väheke head huumorit, mis oli nagu kirsiks tordi peal. Ennekõike on ikkagi tegu põneva draamaga.
9/10

  • Mesi (Honey)
Kena rahulik film. Võitis Berlinalel Kuldkaru ja puha. Film annab väikese ülevaate Türgi mägiküla elust. Seal hoolitakse väga oma peredest ja jälgitakse hoolega tavasid. Olulisemaks teemaks võib pidada isa ja poja vahelist erilist sidet, mis peaks vaatajat puudutama. Armas film.
6,5/10

  • Mässav noorus (Youth in Revolt)
Hästi tehtud noortekomöödia, mitte liiga tüüpiline. Michael Cera särab oma rollis ja on hakkama saanud taas väga hea osatäitmisega. Võibolla ma olen liiga vana (28-aastane) sellise filmi jaoks, aga kõigile kooliealistele julgen soovitada küll!
6/10

  • Hapnik (Oxygen)
Valus teos. Põhiteemaks võib pidada elutahet. Kuidas edasi elada, kui tead, et nii kui nii palju aega ei ole enam jäänud? Küllaltki raske lugu paratamatusest ja lootusetusest. Filmis on ka helgeid hetki. Peategelased suudavad ka elu nautida. Ainult virelemisel pole ju mõtet. Mida sina teeksid, kui sul on elada jäänud nii umbes 10 aastat?
7/10

  • Õrn õelus (Sweet Evil)
Klassikaline lugu keelatud kirest - abielus olev vanamees armub alaealisse (15-aastasesse) tüdrukusse. Olukord muutub muidugi keeruliseks. Kuigi tüdruk pole niisama süütukene, tuleks ebameeldiva olukorra põhisüüdlseks pidada ikkagi kiimas vanameest. Filmis juhtub nii mõndagi ning lõpplahendus on suhteliselt ootamatu.
6/10

  • Kõigest Simon (Simple Simon)
Tore Rootsi filmike. See on pooleldi puhas komöödia, pooleldi tõsine draama. Minu maitse jaoks jäi kogu kompott ehk pisut liiga lapsikuks, aga üldiselt polnud viga. Peategelase, Aspergeri sündroomi põdeva noormehe, siirus ja järjekindlus oli lahedalt välja mängitud.
6/10

  • Tsiitsitajad (Silent Souls)
See film on äärmiselt poeetiline, minu maitse jaoks liialt. Millegipärast ei kutsunud esile erilisi emotsioone, kuigi oleks pidanud sellise kurva teema puhul. Tegu on küll ilusa ja ka mõtlemapaneva linateosega, kuid minu jaoks jäi kergelt igavaks. Samas kõik kriitikud kiidavad ja tegelikult ongi tegu väga hea filmiga! Arusaamatuks jääb aga see, miks film ei olnud mulle eriti mokkamööda.
5,5/10

  • Taevariik (In a Better World)
Korralik draama. Jällegi selline film, mis arutleb vägivalla kasutamisest pingeliste olukordade lahendamiseks. Mõnes olukorras võib tõesti rusikapoliitika kasutamine isegi rahustada situatsiioni (annad tüübile pasunasse ja ta jätab sind rahule). Enamjaolt ei saa lahendada vägivallaga probleeme, mida antud film üritabki tõestada. "Taevariik" on inimlik lugu ensekehtestamisest, aga ka andestuse otsimisest. Film kulgeb paraja tempoga ja on huvitav.
8/10

pühapäev, 21. november 2010

Pimedad ööd on kino aeg ehk PÖFF on saabunud!



Jällegi on käes pimedadate ööde ja PÖFF'i aeg. Ootan iga aasta huviga seda sündmust. Küll on mõnus pimedatel õhtutel kinosaalis istuda ja helendavalt ekraanilt filmikunsti sisse ahmida. Vaim vajab ka ju toitu! Tõsisemalt olen PÖFFi külastanud alates aastast 2007. Seega olen veel noor festivali fänn. Filmide põimik tundub iseenesest hea nagu ikka. Ole aga mees ja tee õiged valikud!

Mida siis vaadata? Mina olen suures osas oma valiku teinud, 16 piletit ostetud. Oma kava koostamine on küll jah aeganõudev, kuid samas ka huvitav tegevus. Eks ma siis imetlesin PÖFFi kataloogi, lugesin sisututvustusi ja vaatasin mõnd trailerit ning vaagisin ka teiste filmisõprate soovitusi. Hetkeseisuga hiljem meil kinodesse jõudvad linateosed kõrvaldasin kohe ära, et näha võimalikult palju erinevat. Üheks faktoriks valiku tegemisel oli ka eestikeelsete subtiitirite olemasolu. Saan küll inglise keelest hästi aru, kuid väike osa jääb ikkagi mõistmatuks ja see häirib. Loomulikult eestikeelse tõlke puudumine ei välista filmi vaatamist, aga paneb kaaluma küll. Väheke mõjutas valikut ka seansi toimumispaik. Teatris või KUMUs pigem ei vahiks filme. Samuti Kosmos ja Kinomaja pole just parimad kohad. Eelistatumad kinod on minu jaoks Artis ja Solaris Kino, eriti just helikvaliteedi pärast. Sõprus on ka armsaks saanud. Muidugi põhikriteeriumiks on ikka film ise ja kui meelepärasemad välja selekteeritud, tuleb vaid ajaliselt seansid kokku sobitada. Ma ei tea, kas 16 (võib küll veel suureneda vähe) on suur või väike arv, kuid mulle piisab. Milline oli siis minu valik?

  • Eluaur (Steam of Life) - Soome kino fookuses / Euroopa Filmiauhinnad 2010 nominendid PÖFFil
  • Hapnik (Oxygen) - Panoraam / Just Film
  • Inimestest ja jumalatest (Of Gods and Men) - Inimõiguste eriprogramm / Euroopa Filmiauhinnad 2010 nominendid PÖFFil
  • Jõuluks koju (Home for Christmas) - Põhja valgus
  • Koerapuur (Dog Pound) - Panoraam / Just Film
  • Kõigest Simon (Simple Simon) - Põhja valgus / Just Film
  • Meie elu (Our Life) - Panoraam / Euroopa Filmiauhinnad 2010 nominendid PÖFFil
  • Mesi (Honey) - Semih Kaplanoglu - Yusufi triloogia / Euroopa Filmiauhinnad 2010 nominendid PÖFFil
  • Mässav noorus (Youth in Revolt) - Just Film
  • Päris koopia (Certified Copy) - Võistlusprogramm EurAsia
  • Saladus nende silmades (The Secret in Their Eyes) - Panoraam / Euroopa Filmiauhinnad 2010 nominendid PÖFFil
  • Taevariik (In a Better World) - Võistlusprogramm EurAsia
  • Tapmise põhiolemus (Essential Killing) - Võistlusprogramm EurAsia / Screen International kriitikute valik
  • Tsiitsitajad (Silent Souls) - Võistlusprogramm EurAsia / Screen International kriitikute valik / Inimesed meie kõrval eriprogramm
  • Undiin (Ondine) - 14 valitud teost
  • Õrn õelus (Sweet Evil) - Panoraam

See nimekiri ei pruugi päris lõplik olla. Võimalik, et teen veel mõningaid vangerdusi. Eelmine aasta näiteks ostsin "Enter the Voidile" lisapileti teistkordseks nägemiseks ja jätsin sellega seoses ühe filmi, millele oli pilet ostetud, vaatamata.

Tooks veel välja filmid, mis pakuvad suurt huvi, kuid linastuvad ka pärast PÖFFi Eestis kinodes:

* The Killer Inside Me
* 127 Hours
* Submarino
* Mr. Nobody
* Winter's Bone
* Biutiful
* Somewhere
* Rare Exports: A Christmas Tale
* Polli päevikud


Mis siis muud, kui nautige võimalikult palju kinokunsti!

pühapäev, 7. november 2010

Oktoober kinos


Oktoobris jõudsin suhteliselt vähe - 6 korda - kinos käia. Kokku nägin vaid 3 uut täispikka mängufilmi. See-eest sai kaetud uusi Eesti lühifilme ja taasvaadatud kahte 2009. aastal meie kinodes jooksnud meistriteost. Asugem nüüd asja juurde!

  • Die Fremde (8,5/10)
    Karm draama traditsioonide järgimisest. Peres valitseb patriarhaat - mees otsustab põhimõtteliselt kõik. Õrnemal poolel on eriti karm elu selliste traditsioonidega rahva hulgas. Kui naine tuleb oma abikaasa juurest ära, et mitte elada õnnetut abielu ja taluda mehe vägivalda, siis ühiskond ikkagi mõistab selle täielikult hukka. Olgu naise olukord, kui kurb tahes, aga oma seadusliku abikaasa juurest ära tulla ei tohi - niisugune arusaam kehtib kohas (Türgis), kus filmi naipeategelane elab. Vanematele, eriti isale, tegid palju rohkem muret sugulaste/sõprade jutud ja arvamus nende perest, kui oma tütre suur mure. Teisiti öeldes: au on tähtsam, kui oma veri. Lõpptulemus oli väga ootamatu ja ma ütleks, et vähe ebaloogiline.

  • Fish Tank (7/10)
    15-aastane tüdruk Mia on maailma peale vihane. Ta on agressiivne (vahel ka vägivaldne) ning armastab ropendada ja sõimata. Miks ta on selline? Eks paljuski ole süüdi vilets kasvatus. Ta emal on alkoholiprobleemid ja ta ei hooli piisavalt ning isa üldse polegi. Emal puudub austus lapse, kui indiviidi, vastu. Pole siis ime, et tüdruk käitub robustselt. Filmi toob elevust Michael Fassbenderi poolt esitatud tegelane (Connor), kes mängib Mia ema armukest. Tema kohta sobib ideaalselt ütlus: "vaga vesi, sügav põhi". Connori šokeeriv käitumine toob pöörde ja annab filmile uue mõõdu. Filmi lõpptulemus oli selline nagu olema pidi, ilma liialt ilustamata. Mia osatäitja Katie Jarvis jättis väga hea mulje. "Fish Tank" on küll võitnud kõikvõimalike auhindu, kuid ma ei ütleks, et oli midagi väga erilist. Normaalne, ühiskonnakriitiline linateos.

  • The Curious Case of Benjamin Button (9/10)
    Eelmisel aastal sai 2 korda kinos vaadatud ja nüüd poolteist aastat hiljem oli kena jälle näha seda Fincheri suurepärast filmi. Pildikeel on eriti vaimustav. Väga kiidaks kunstnikutööd. Tegu on sellise filmiga, mida peab just kinos vaatama ja ma teeks seda paari aasta pärast heameelega uuesti.

  • Inglourious Basterds (9,5/10)
    See oli 3. korraks, kui nägin Tarantino tükki suurelt ekraanilt, seejuures viimati täpselt aasta tagasi. Millegipärast on iga korraga rohkem meeldima hakanud. Kui pärast 1. nägemist sai hindeks pandud 7,5/10, pärast teist 9/10, siis nüüd otsustasin veel pool lisada. Film on tarantinolikult stiilne, hea huumoriga, ladusate dialoogidega, hea taustamuusikaga, hästi näideldud (Christoph Waltz!). Tõeline meistriteos.

  • The Social Network (9/10)
    Tõsiselt hea film. Teostus on äärmiselt kvaliteetne. Lugu iseenesest on huvitav, aga tehniline külg on lihtsalt tippklass. Siin küll praktiliselt pole palju raha nõudvaid eriefekte. Kaameratöö, montaaž, võtteplatside kujundus, taustamuusika sobilikkus, valgustus - kõik see on nii hoolikalt ja suurepäraselt tehtud, et lust oli vaadata. Sama ütleks ka Buttoni, mida 3 päeva varem suurelt ekraanilt nautisin, kohta, kus story ise on nii ja naa, aga kõik muu on super. "The Social Networki" puhul ei saa kiitmata jätta kaht tõusvat tähte - Jesse Eisenbergi ja Andrew Garfieldi - mõlema poolt äärmiselt veenev ja sümpaatne rollisooritus. Muide, kas keegi suutis avadialoogi absoluutselt iga lauset endale selgeks teha? Mul läks küll seal pool juttu ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

  • Tõde ja tegu: uued eesti lühifilmid ("Oleg", "Vahetus", "Külm on")
    Mulle tuli meeldiva üllatusena, et on kokku klopsitud niivõrd korralik menüü Eesti lühifilmidest ja seda veel serveerituna suurele ekraanile. Kui äsja toimus konverents, kus tunti muret Eesti filmi pärast, siis nende lühiteoste põhjal võib väita, et vähemalt tegijaid meil on. On ka häid näitlejaid. Põhimureks on ikka raha. Vähemalt lühifilme saab tehtud. Kolme neist sai siis Sõpruses kaetud.

    Vahetus (9/10)
    See on lühifilm kahest vaimse vägivalla all kannatavast keskealisest naisest. 2 õnnetut hinge, kes on leppinud oma olukorraga, aga samas ka otsivad väljapääsu. Mulle läks nende saatus südamesse. See, kuidas mehed üritavad naisi paika panna, on nii reaalselt tehtud ja teema on igati tänapäevane. Film pakub emotsionaalseid ja mõtlemapanevaid olukordi. Ainet on täispikka jaoks! Lõpp jäi ju lahtiseks. Rollid on tõeliselt hästi välja mängitud (eestlased oskavad näidelda!), aga ka lavastuse üle ei saa nuriseda. Omaette fenomenaalne on aga Juhan Ulfsaki miniroll, mida võib pidada filmi naelaks.
    Külm on (6/10)
    Klassikaline lugu isade ja poegade vahelistest suhetest. Kunstnikuhingega Aggivald soovib kirjanikuks saada. Isa tahab aga, et poiss teeks nii öelda korralikku tööd. See film jäi kuidagi poolikuks, aga siiski ei ütleks, et halb oli.

    Oleg (8/10)
    Kolmest kindlasti kõige kunstilisem teos. Puhas seisundifilm, aga kindlasti mitte igav. Vaatamata oma lühidusele (20 min) on film terviklik. Point on arusaadav. Peategelast piinab jube mälestus tema kunagisest sõbrast Olegist, kes sooritas enesetapu. Tema kurbus läbi meenutuste on igati veenvalt vaatajale etendatud. Hauale magamaheitmine on väga huvitav ja ootamatu lõpplahendus.