tag:blogger.com,1999:blog-82049120269601046892024-02-25T12:17:19.399+02:00Raul ja kinoRaulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.comBlogger185125tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-66402453375938076062016-03-31T22:21:00.001+03:002017-12-13T21:00:30.271+02:00Veebruar kinos<br />
Veebruaris läks vaatamisele 5 linateost. Geograafilises mõttes oli mitmekesine kuu. Sai vaadatud Prantsuse, Taani, Ungari, Iiri-Briti-Kanada ja vaid üht USA filmi.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Mon roi</span> ("Minu kuningas") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Igati eluline ja väga hästi näideldud suhtedraama. Vincent Cassel särab täie leegiga, mängides sarmikat, impulsiivset ja vaimukat alfaisast. Emotsionaalset ja rohkem tõsist naist mängib suurepäraselt Emmanuelle Bercot. Nende suhtes on meeletut kirge ja iha aga ka palju kannatusi ja armuvalu. Sellise alfaisasega suhet alustades, peab teine pool muidugi arvestama hingerahu häiretega.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Saul fia</span> ("Sauli poeg") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />"Sauli poeg" ei ole klassikaline holokaustiteemaline film. Teistsuguseks teeb selle juba kaameratöö. Film on üles võetud huvitava rakursi alt, kui kaamera on enamus ajast peategelase Sauli kukla taga, nii et kõik need õudused ei satu fookusesse. Seega peab vaataja rohkem ka ise ette kujutama. Film on väga mõjus. Peategelane on laibakoristaja natside gaasikambrites. Ta on sunnitud seda tegema puhtalt ellujäämise nimel. Selline lõputu õudus on muutnud peategelase nii tuimaks, et kõhe kohe. Masendav inimlikkuse hävitamine. Vähesegi inimlikkuse hoidmise nimel, üritab ta üht poissi kombekohaselt matta, mis antud vanglilaagri tingimustes näib võimatu. "Sauli poeg" on tõeliselt painav, raske ja vapustav linateos. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzTBixMNWs9fbrN36F7yCJHu3g5_RlpuJuC6VRtuVCjNtTXDqo40MqPEtZVakr_u1Bvn8alEOEodl1w1TDIQTMIodf3BaPkrgz00T-4rXkRTzdWXuFVKYS-2l2cILhgREX-6kA4mz-ppPp/s1600/saul.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Brooklyn</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />John Crowley lavastatud "Brooklyn" ei pakkunud küll midagi uut, erilist või jalustrabavat, aga ometi meeldis. Lugu on lihtne, film on kergesti jälgitav. Räägitakse siis Iiri neiu minekust Ameerikasse õnne otsima. Seega on ka pagulasteemat käsitletud. Seejuures tol ajal mindi Ühendriikidesse peaasjalikult majanduslikel põhjustel nagu ka filmi peategelane. Suurepäraselt on kujutatud 50-ndaid, nii et kogu seda olustikku oli omaette nauditav vaadata. Filmi teostus on täiesti tippkvaliteet, näitlejatööd ka väga head. "Brooklyn" sobib ehk natuke rohkem naistele. Romantikat ja armasust leidub parasjagu.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Krigen</span> ("Sõda") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Film on segu sõjapõnevikust, inimlikust draamast ja kohtudraamast. Meeldis, et jäädi kogu filmi vältel igati realistlikuks. Peategelase keeruline moraaliküsimus andis kõvasti mõtteainet ja oli hästi välja mängitud. Filmis ei ole sõjafilmidele omast paatoslikkust. Palju rõhutakse sõdurite ja ka nende kodus ootavate lähedaste tunnetele. Sõda on mõttetu!
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Big Short</span> ("Suur vale") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Film räägib 2008. aasta USA finantskriisi tagamaadest pooleldi komöödia võtmes. "The Big Short" on väga tempokas. Laheda vaimukusega on kirjeldatud kinnisvarasektoriga seoses olevaid mahhinatsioone ja kelmusi. Film on hariv. Siin seletatakse igasuguseid finantstermineid ja näidatakse dokumentaalkaadreid. Puust ja punaseks tehakse selgeks, miks lõhkes kinnisvaramull. Film paneb mõtlema, kas ikka tasub pankasid usaldada. Osatäitmistest olid meeldejäävaimad Christian Bale'i ja Steve Carelli omamoodi toredad rollid. Hea humoorikas linateos. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTb6LauL5PfGq4_h3iUf-6B0F8LJi1y__Y6PGi6tzIcG65h8Pd4i7zbP_5CI7d9Rf8uLB_MsSZHN5CtkKTWKJxFjpbBrxpqkXEN4uwD3q22OVDKqzK2y6PYLYbqKvsgCXgvHKG2c6HZ6g-/s1600/bigshort.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-39859299425941074412016-03-02T22:38:00.004+02:002016-03-02T22:46:55.755+02:00Jaanuar kinos<br />
Aega võttis, aga asja sai! Nii hilja veel kirjutan jaanuarist, häbilugu! Blogiajaloos esimest korda venis vastava kuu ülevaate tegemine ülejärgmisse kuusse. Ma arvan, et vabandustest pole erilist mõtet rääkida. Räägin parem sellest, et jaanuar oli kvantiteedi poolest hea kuu. Kokku läks vaatamisele 9 linateost.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Joy</span> - <span style="font-style: italic;">8,5/10</span><br />Omapäraselt jutustatud lugu visast ärinaisest. "Joy" ei ole olemuselt ülimalt tõsieluline draama, vaid on tehtud rohkem komöödiavõtmes. Omamoodi kiiksuga film, kuhu on sisse põimitud mitmeid toredaid fantaasiarikkaid ja sürrealistlikud vaheepisoode, mis lisasisid asjale vürtsi. Jennifer Lawrence teeb väga noobli ja hästi lihvitud rollisoorituse, au ja kiitus! Antud juhul mulle meeldis David O. Russelli filmikeel ja stiil väljendusvõimaluste loomisel.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhF1ZYjv7XdfTZiCVw5b2z9UpVUf95PyMdsIfoEdso0gabgkkqxA_FM-GOKG1NDi8kKn6umdONEtpviK5vXv_COKsVwuPOchccOJRDKI1lHkTNOfHTl2fspofvPyHYyqNkfwa2nHCNj8AnC/s320/joy.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Ema</span> - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Üks kümnest sellel aastal linastuvast täispikast Eesti mängufilmist nähtud. Ei ütleks, et pettunud olen. Loo keskseks küsimuseks on, kes tulistas kooliõpetajat. Selles osas säilis põnevus sisuliselt lõpuni. Nagu ikka taolistes filmides, on ka Kõusaare omas erinevaid vihjeid ning selgub üha uusi nüansse ja intriige. Ei saa mööda ka tragikoomikast. Müsteeriumi lahendust ei osanud ma ära arvata (lõpu eel küll hakkasin aimama), mistõttu sain üllatusmomendi osaliseks. Ootamatu püandi kõrval on teiseks filmi trumbiks Tiina Mälberg, kes on peaosas (emana) head tööd teinud. Tema mängitud elus pettunud naise hingetusk ja vaev on nagu elust enesest. Oleks mõni ebavajalik karakter (vaimuhaige naine) vähem olnud ja mõned karakterid vähe huvitavamana kujutatud, võiks rääkida võibolla väga heast filmist. Muidu, täitsa vaadatav linateos.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Star Wars: The Force Awakens</span> ("Star Wars: Jõud tärkab") - <span style="font-style: italic;">5,5/10</span><br />See on mu esimene "Star Warsi" film, mida olen näinud algusest lõpuni. Sain kinnitust, et ei ole ikka minu teetass. Fännide poolt on film igatahes väga hästi vastu võetud ja USAs on "Avatari" kassatulu rekord kõvasti ületatud. Minu jaoks on tegu keskpärase action-filmiga, kus leiab aset kokkupõrge hea ja kurja vahel. Film lihtsalt ei kõnetanud mind. Vähemalt ei tundnud suurt igavust.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Hateful Eight</span> ("Vihane kaheksa") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Siin on olemas see, mida ma Tarantino filmide puhul peaagu alati naudin - lahe hästikirjutatud dialoog ja taustamuusika. Suurepärasel Morricone muusikal on tegelikult väga oluline roll meeleolu loomisel. "The Hateful Eight" on muidu äärmiselt vägivaldne vestern, kus puuduvad kangelased. Võibolla isegi liiga verine. Samas on film äärmiselt vaimukas ja paneb hoogsalt kaasa mõtlema (kes on süüdlane, mis on tegelaste motiivid). Näitlejatest on kõik head, kuid eriliselt paistab silma Jennifer Jason Leigh.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1gDkaxeuKcdAcZT6_kN2MoiwEF8rRVrS5vCqn2isV71XOCsCdUpBlHlgaZ_xF11LDh1-y_V1RUOrL-anrof5qojVgtF69pVIj9ijpi2obtrDDJ4haI7lFr0_RXbA5GQbutxFNvkd0JufF/s320/hateful.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Carol</span> - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Küllaltki rahulikult kulgev kahe naise vaheline armastuslugu. Film on esteetiline, elgantne, realistlik ning üldjoontes tõsine (mõned humoorikad kohad ikka on). 50-ndaid on väga kenasti kujutatud. Pildikeel on lihtsalt suurepärane. Cate Blanchett ja Rooney Mara teevad mõlemad võrratud rollid, mida võib kindlasti arvata 2015. aasta parimate näitlejatööde hulka. Väga tugev draama.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Revenant</span> ("Mees, kes jäi ellu") - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Filmi trump on kahtlemata visuaalne külg. Karge looduse ilu ja metsikus (ka ohtlikus) on filmilindile võimsana talletatud. Vaeva sai ka palju nähtud. Filmiti ju loomuliku valgusega ning paljuski tänu võttepaikade otsimisele ja ühest kohast teise liikumisele, venisid võtted 8 kuu pikuseks. Emmanuel Lubezki, kes sai 3-ndat aastat järjest Akadeemia auhinna, on teinud jälle muljetavaldava töö operaatorina. Visuaal pakub ikka tugeva elamuse. Lugu ise ei tundunud piisavalt usutav, kuigi tervikuna on film üsna realistlik ja kaasamõtlemist vajav. Ajaloolises mõttes on käsitletakse koloniseerijate ja indiaanlaste vaheline konflikti igati ratsionaalselt. Vägivalda ja kannatusi on filmis palju. Hea meel, et Leo võitis lõpuks oscari ära. Ta on seda väärt, kuna tegu oli väga raske rolliga. Siiski, filmi huvitavaim tegelane on Tom Hardy mängitud Fitzgerald. Üldiselt on "The Revenant" pigem hea film.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg8ih29kdAvmZBHRgIE_gFaCimjlY5ZamuEYZ6m6-x7EH8Qh7QayIPsMKuaaVmKv0KqqMwdtO6eNOdNlhhspbSKUyoVAlYNPpnZheofYiIs1FCk3OCmOTfJ7Maozz9Iagm9ws1_kAgAidn/s320/revenant.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Mustang</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Filmis on vaatluse all Türgis aset leidev konflikt traditsionaalse patriarhaarse ja tänapäeva vabamat elu soovivate noorte tüdrukute vahel. Peategelased, 5 õde, panevad oma vahetu ja elurõõmsa olemisega vaataja endale kaasa elama. Tüdrukute vabaduseiha karmis situatsioonis on nii enesestmõistetav. Õdede omavaheline tugev side on armas annab filmile lisa emotsionaalse mõõtme. "Mustang" paneb mõtlema naiste õiguste üle. Film on südamlik ja ka huumorist ei tule puudust.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Le tout nouveau testament</span> ("Uhiuus testament") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Belgia lavastaja Jaco Van Dormael näitab meile oma versiooni maailma loomisest ja kuidas seda valitsetakse, naeruvääristades sellega religiooni. Jumalat on kujutatud eriti originaalselt ja täiesti teistmoodi piiblis kirjeldatule. Film on vaimukas, absurdimaiguline ja vägagi fantaasiarikas. "Uhiuus testament" on muidu puhas komöödia, kuid üks tõsisem küsimus tuleb ka vaatluse alla: mida teeksid, kui saaksid teada oma surmakuupäeva?
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Trumbo</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Järjekordne linateos filmimaailma telgitagustest. Päris hästi õnnestunud segu draamast ja komöödiast. Film on muuseas ka hariv.
Antakse hea ülevaade sellest, kuidas omal ajal Hollywoodi tegelasi kiusati taga nende poliitiliste vaadete pärast. Tehti ju isegi must nimekiri, millesse sattunutel keelati filminduses töötamine. Film on tempokas, kohati isegi liigagi, et ei suudeta asjadesse piisavalt süüvida. Karismaatilise Bryan Cranstoni näitlejatöö on "Trumbo" üheks tugevamaks küljeks. Ajastut on ka igati õnnestunult kujutatud. Film oli piisavalt paeluv minu jaoks, et nimetada seda heaks.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVLURbCW77j5-8LhItiurEm5_3UCpbHVarv71b-7M1zYZ6QmOEQayHCvf-jdMwxlMUAAOMhcv7Vedaf-KIEgbqbS7Ifd7bKhnMgNnlJOYhPfNduHjtNFvX-vkcBvcMKnaEqVIOise0giGT/s320/trumbo.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-39679171113944861972016-02-10T22:32:00.001+02:002016-02-10T22:38:59.901+02:00Aasta 2015 kinos, top 10<br />Käes on viimane aeg, et teha väike kokkuvõte möödunud kinoaastast. 2015. aastal sain osa 67 kinoseansist. Kokku nägin 60 erinevat täipikka filmi, millest 3 olid dokumentaalid ja vaid 1 animatsioon. Kinode joatus nägi välja selline:<br />Coca-Cola Plaza - 20 korda<br />Artis - 17<br />Solaris Kino - 17<br />Kosmos - 7<br />Sõprus - 6.<br /><br />Taas oli päris hea filmiaasta. Top 10, milleni kohe jõuan, koosneb ainult väga headest filmidest. Valik on ju meeldivalt lai. Uusi filme tuli eelmisel aastal levisse ligi 300, pluss siis veel terve hulk filme PÖFFil ja teistel väiksematel festivalidel ning veel lisaks erinevad retrospektiivid. Ühtegi suurstuudio kassahitti mu parimate edetabelisse ei mahkunud. Olen vist üks väheseid filmisõpru, kes pole "Mad Maxist" suures vaimustuses. Meelt lahutas see <i>no-brainer</i> küll ja hindeks sai korraliku 7/10, kuid top 10 materjalist jäi selgelt puudu. Pooled filmid 10-st on puhtalt Euroopa omad, lisaks mõned USA ja Euroopa koostöö filmid. Eesti mängufilmidest ükski nii eredalt ei hiilanud nagu eelmisel aastal "Risttuules". "Roukli", "1944" ja "Vehkleja" on küll iseenesest head filmid. Nüüd siis minu subjektiivne filmide edetabel, mis siis koosneb linatoestest, mida nägin esmakordselt 2015. aastal kinos.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">10. Il racconto dei racconti ("Lugude lugu")</span><br /><img style="display:block; margin: 8px auto 8px; text-align:center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTHJCDxkse_dKSyWbxekRpAjwEFREaVEXJs-gpCZxpPar7yYUbhgsT1h7S7BZCr7rCIw4Iy9JY1U0wJWFM87xTOwb7PZe-FdntFcB0lBuGxYtzKaJcqJAtDKCSmjlYbRvdCVpPNhVUBl7B/s1600/ilracconto.jpg" alt="" border="0" />Tuleb välja, et itaallased on kõvad visuaalimeistrid. Nagu Sorrentino "Youth", on ka Matteo Garrone film visuaalselt äärmiselt lummav. Lugu ise on fantaasiarikas nagu muinasjutulised filmid ikka. Väga kihvt ja omapärane linateos. Vincent Cassel teeb hunnitu rolli.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">9. En duva satt på en gren och funderade på tillvaron ("Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg46FT2iHd5g5MBMARyCbInxsQA5YM4ClNMkKXfrGwfm6ci6aazlwZlk1i1BgxCfZdy-c_lQNEfQ31xAPQXXldx3WIGYF46uIeFDjX7CbzCXuYp4W4JJxSoD2z8CXkBTNUXYkLqVYlfXYsL/s1600/tuvi.jpg" alt="" border="0" />Roy Andersson on hästi pihta saanud inimeseks olemise valule ja käsitlenud seda toredas koomilises vormis. Filmiga pilgatakse tabavalt heaoluühiskonna puudusi. Head musta huumorit on filmis palju. Mulle meeldib väga Anderssoni omanäoline visuaalne väljendusstiil. Interjöörid on lahedalt tehtud, kuigi on kasutatud peaasjalikult tuhmisid toone.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">8. The Paradise Suite ("Paradiisi süit")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjahETd6kzWeGFRi0PW5IFzjFRuGeEukYChunCs2bbOoi9OnDHwgFcfZxDElj3Zu0s1WgZ0mG5v6mDVJqFsKydakNazAAUmX9qvuvdIWsva5x5Tldexq4lXwg8yKb_QchA8C0UM2KbFWDFV/s1600/paradise.jpg" alt="" border="0" />Liigutav draama, mis sarnaneb oma olemuselt ja ülesehituselt Paul Haggis 2004. aasta "Crashiga". Siin filmis käsitletakse teiste seas palju aktuaalseid ja tõsiseid teemasid nagu inimkaubandus ja immigratsioon. Põnev mosaiik erinevate inimsaatustega tegelastest, kes üritavad lihtsalt oma eluga hakkama saada. Huvitavalt jutustatud.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">7. Maps to the Stars ("Tee tähtedeni")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhL0k1PGMBCcdgNbv9hBOCESMCXhAPGXGWl0GFEEKrpj12eX54ivhohWJD654-4gnkg1j6ps_tyCBqRXjVYQ989JtVPBD2NjUIm4qtySLq9wM0cfnq3PntBDA9gQmyF6V4_1SHXd-PZ8A6Z/s1600/maps.jpg" alt="" border="0" />David Cronenberg on hakkama saanud jõhkra ja äärmiselt sünge linateosega. Filmis leaib aset palju haiglast ja häirivat, kuid minu jaoks oli see intrigeeriv mõistukõne Hollywoodi näitlejate elust. "Maps to the Stars" suutis mind isegi šokeerida ja raputada (ilma labaseks muutumata) ning see mulle meeldis. Julianne Moore teeb hiilgerolli. Tema tegelaskuju on haiglane ja pöörane, misjuures Moore'i hingestatud sooritus ja rolli sisseelamine muudavad selle vaatemänguks omaette. Tahaks, et jõuaks rohkem taolisi julgeid, aga maitsekalt tehtud filme kinolevisse.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">6. Louder Than Bombs ("Pommidest valjem")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvyRk6fzD8BcmkXDtHE1jFEhd_iaRAoE8Lgbbl-ZhkTeAOmBECS1rzdRDeHeHhcu4_aRejIKQeus3cKboUL9UERan-sAtzCL0RC0YU2pNHige6VUhz5SYtBFJXe5WlETB6H9Le-wDXpPHu/s1600/louder.jpg" alt="" border="0" />Parim PÖFFi elamus. Film kõnetas mind tugevalt. Tegu on realistliku linateosega leinast ja pere olulisusest. Väga hästi jutustatud lugu, üldsegi mitte liialt melanhoolne, vaid pigem isegi kergesti vaadatav. Jesse Eisenberg, Amy Ryan, Isabelle Huppert, Gabriel Byrne ja mitmed teised tugevad näitlejad teevad head tööd. Hästi monteeritud ja ka pildi poole pealt suurepärane film.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">5. Still Alice ("Siiski veel Alice")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2z-KBswZrfynYoPOBvqwwHyzKxu7eeV2GLqmUmuDad8i4EU8jeEujREIWHl6BjNyh2URtuwfczVwe9iI95z4RGPQyNp5l8sAJ2Tdcai9vkYdNpXBsHTQQ80kAwM1PV7Q5-ymUW3fCuPAE/s1600/stillalice.jpg" alt="" border="0" />Julianne Moore teeb vapustavalt hea ja äärmiselt mõjuva rollisoorituse (sai igati õigustatult ka oscari). Ta on Alzheimerit põdeva keskealise naisena nii mõjuv, et pani karakterile kõvasti kaasa elama. Tegu jällegi karmi draamaga, olles ka tõeliselt inimlik. Minu jaoks oli filmis palju dramaatilist pinget ja see lugu läks väga hinge.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">4. Mommy ("Emme")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQVaW1WM1SfieaJNagxFOjwl4H_UfuzXKuhGMqhTRM0vy9A0DoHtGA2lcv8Ii166Nq1UDokr6ovp4ZMA0C4IVCFnJHDSb64gF6AVoZgQqSxd8LxpPYZtwGNe9qMu1nlUd0S8h_6bJbjIzV/s1600/mommy.jpg" alt="" border="0" />Väga tugev draama. Karm ja elutruu justnagu mulle sobib. Emotsionaalne ja võimas lugu psüühiliselt haige ja raskeloomulise lapse kasvatamisest. Küllaltki raputav linateos. Visuaalselt pakub huvitavaid lahendusi.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">3. Birdman ("Lindmees")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyHRo7x-7VdCYfDaGeV8jdby_jS_e84G_YdhYuHh5BWA2hyphenhyphengIG3BkR1IXAoezNVnNe7LCca_004lejjHQaB2sgUobPnikGD3BUl9M6wfT_a_WBSyUjZFWrSjb1u8mMYa5H1PYZNsHbmmgj/s1600/birdman.jpg" alt="" border="0" />Kõige lahedam film, mida eelmine aasta kinos nägin. Mõnusalt veider ja pöörane ning parajalt fantaasiarikas linateos. Väga nauditavad näitlejatööd. Eelkõige tuleb kiita Michael Keatonit, kes oleks pidanud oscari võitma, ja Edward Nortonit! Filmi üks tõmbenumbreid on ka Emmanuel Lubezki fenomenaalne kaameratöö.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">2. Nightcrawler ("Öö kutse")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ-GSwKeW0QW138vYk3IRwu5AmgQkmzrgvY5mbQxQyh8DcKJuwyx-SIiFhuON2FVxGWNDmRn2z49FUa6OxzAU47Md_vrpYJ8BlpGpqh3d8ADUW6rjwRpgl0WKPi2zOVJa56WDLKMvDVk5r/s1600/nightcrawler.jpg" alt="" border="0" />Üks muljetavaldavamaid krimipõnevikke, mida olen üldse kunagi kinos vaatamas käinud. Kui kaugele võib minna, et saada intrigeeriv (krimi)uudislugu? Jõhkralt kaugele. Jake Gyllenhaal teeb elu rollisoorituse, mille eest ta kummalisel kombel ei teeninud oscari nominatsiooni. Üks selle kümnendi parimini mängitud antikangelasi - äärmiselt huvitav ja judinaid esilekutsuv karakter.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">1. Youth ("Noorus")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDh_qKPXHClO0guy6V2sTT9avepWZePMumTgICR3rValjsSCJbbM2V8ddpU4BXHxznhJn0drN-VR6IYpaPizI0xWronFHhgdhdxJTjgkE1qrfmpzlN31sClVtijZ5wYokSaQyWnhTuqOnJ/s1600/youth.jpg" alt="" border="0" />Visuaalselt üks kaunemaid filme, mida viimastel aastatel olen näinud. Kaameratöö on hämmastavalt lummav. Paolo Sorrentino suutis minu arust teha veelgi parema filmi kui "La grande bellezza". "Youth'is" on midagi maagilist, mida on raske kirjeldada. Film on sisukas ja leidub palju toredaid mõttepärle (näiteks lehmakarja dirigeerimine). Vanameister Michael Caine tõestab, et on endiselt väga hiilgavas vormis. Teda toetavad kenasti sellised tuntud kvaliteetnäitlejad nagu Harvey Keitel, Rachel Weisz, Paul Dano ja suhteliselt väikese, kuid väga silmapaistva rolli teinud Jane Fonda. "Youth" läks mulle lihtsalt eriliselt korda.
<br /><br /><div style="text-align: center; font-weight: bold;">..............................................................................<br /><br /></div><i>Honorable mentions</i> ehk siis filmid, mis on rohkem kui lihtsalt head, kuid parimate hulka pääsemiseks jäi veidi vajaka:
<b>
<br />Ex Machina
<br />Whiplash
<br />Victoria
<br />Der Nachtmahr ("Ööpainaja")
<br />Let Her Cry ("Las ta nutab")
<br />Dheepan
<br />Bridge of Spies ("Spioonide sild")
<br />Irrational Man ("Irratsionaalne mees")
<br />Sleeping Giant ("Magav hiiglane")
<br />Amy
<br />The Lobster ("Homaar")
</b><br /><br />Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-70830751171800632932016-01-24T20:23:00.002+02:002016-02-28T20:20:02.013+02:00Detsember kinos<br />
Aasta viimasel kuul leidsin kinokavadest palju huvitavat. Vaadatud sai 8 linateost. Suurimaks üllatuseks oli itaallaste muinasjutuline film "Lugude lugu" ("Il racconto dei racconti" ehk "Tale of Tales") ja suurimaks pettumuseks Gaspar Noé "Love". Linastus ka järjekordne Eesti film, millest kohe ka alustan.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Must alpinist</span> - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Oleks võinud olla rohkem terviklikum. Minu arust seda päris õiget pinge ja müstika atmosfääri ei saadud kätte. Muidu täiesti vaadatav linateos. Lumine ja karge mäestikuloodus pakkus silmailu. Hästi on kujutatud tolleagset korrumpeerunud bürokraatiat. "Must alpinist" on ka mõtlemapanev film, kus esile kerkivad moraaliküsimused, kui käes on kriisisituatsioon. Õõva- ja ulmevinti oleks võinud isegi rohkem olla.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggqicROdgebR1A-VCMGML7HjkgzO3AqOcKdjl8V_l3eiu5m4pc_4YZPTVW69TQCVzipyBTNLEgyryaeKC5I3D22KZ6m8eIy6UNEFT3A2V_xEeVIkZWr3DqlESwZ5TQmE5C_HObR7CCz7Tk/s1600/mustalpinist.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Bridge of Spies</span> ("Spioonide sild") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Spielberg on teinud seekord pigem kerge ja pooleldi meelelahutusliku draama, seejuures labaseks või liialt lapsikuks mitte muutudes. Suhteliselt palju leidub huumorit, samas päris komöödiaks filmi kindlasti pidada ei saa. Pildilise külje pealt näeb film ülihea välja. Väga kenasti on kujutatud ajastut (1957. a) ja kaameratöö on võluv. Operaatoriks on ju Janusz Kaminski, keda võib vist pidada viimase 25 aasta parimaks omal alal. Tom Hanks on hea nagu ikka. Filmi parimaks rolliks võib pidada Mark Rylance'i mängitud spiooni - väga põnev karakter, kes oma rahulikkusega suutis köita kindlasti palju vaatajaid. "Bridge of Spies" on minu arust huvitav ajaloo õppetund, mida oli kerge jägida.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Pawn Sacrifice</span> ("Etturi ohverdus") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Hästi tehtud linateos üliandekas maletajast Bobby Fischerist ja kuulsast "sajandi matšist", aga polnud piisavalt huvitav (mitte et igav oleks olnud!), et kõrgemat hinnet teenida. Kenasti on lahti seletatud selle jõuproovi tausta ja politiseeritust. Psühholoogiline sissevaade malegeeniuse kannatustest on hästi välja mängitud. Kes teab, mida oleks mees saavutanud, kui vaimne tervis oleks parem olnud. Tobey Maguire teeb oma karjääri ühe parema rolli.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCT-U073e6y3Js4kuRik-rogiahWIY5HJrMivU8A_Uv3ZbNwgqMIDO_OCMWj9hYz8ZUUQQGBOz4pa8mk7KO1_qu7741WFrCGBWXLl1666bqI-X9qSRm0zHVzFIK5tAjwskOddCTYxYmGSz/s1600/pawnacrifice.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Love</span> - <span style="font-style: italic;">5/10</span><br />Vot sulle siis 3D pornot. Seksistseene on tõesti ohtralt (midagi šokeerivat pole), kuid lugu on nõrk. Peategelase soigumine oma armastatu järele muutus kohati päris tüütuks. Filmist jäi kõige eredamalt meelde see, kuidas suures plaanis peenisest purskas valget kinovaatajale näkku, nii et saal kohe rõkkas. Ootasin kultuslavastajalt Gaspar Noé'lt kõvasti paremat asja, sest tema viimane linateos "Enter the Void" pakkus mulle läbi aegade võimsama kinoelamuse.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Il racconto dei racconti</span> ("Lugude lugu") - <span style="font-style: italic;">8,5/10</span><br />Fantaasiarikas muinasjutt täiskasvanutele (lastele kohe mitte ei sobi). Viusaalselt on film tõeliselt lummav. Muusikaline kujundus ka meeldis. Filmis on päris palju vägivalda. Põhitegelased on niivõrd oma kasu peal väljas, et ära ei öelda rusikaõigusest. "Lugude lugu" räägibki paljuski isekusest. Filmis on põnevust ja huumorit ning parajal määral ootamatusi ja leidlikke olukordi. Näitlejatest paistab enim silma Vincent Cassel, kelle suurepäraselt mängitud tiirane karakter on ühtlasi ka filmi üks vaimukamaid. Cassel on üldse äärmiselt huvitav näitleja, keda on alati põnev jälgida. Kihvt film, üks omapärasemaid, mida eelmisel aastal kinos nägin ja pildikeele poolest aasta üks võrratumaid.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiC4LD51dPfW3PhQFTajXgcDJvJS-OuDOPUpQdh5NhpSvNz6jXZdYpdG14vD96WxAhFsMajz8XnhJoTJcqW-Q5ypb_lffI9JLNMcMABF_kEiJ40kwtGjt9Tex11SwzEqdXk5oA6evc9IAdF/s1600/lugudelugu.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Macbeth</span> - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Järjekordne versioon Shakespeare'i ühest tuntuimast näidendist. Film on suhteliselt originaalitruu, räägitakse värsivormis. Ma pole eriline Shakespeare'i austaja ja antud linateos ei läinud mulle lihtsalt korda. Lugu on üsna julm ja morbiidne, kus peategelane läheb meeletust võimuihast täiesti segaseks. Tekib küsimus, kas tõesti peab olema nii vägivaldne ja tapma isegi oma sõpru. Kas võim on siis tõesti nii ahvatlev? Vägivalda on filmis palju. Väga sünge astmosfääriga film näeb iseenesest esteetiline ja visuaalselt väga kena välja. Aegluubis lahinguepisoodid on õnnestunult välja kukkunud. "Macbethi" üheks suurimaks trumbiks Michael Fassbenderi hiilgav rollisooritus, keda toetab väga tugevalt ka Marion Cotillard.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Steve Jobs</span> - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Põhirõhk on koondunud 3 tähtsale päevale Steve Jobsi elus, mistõttu ei saa seda pidada klassikaliseks eluloofilmiks. Danny Boyle on oma teose ülesehitanud jõulisele ja teravale dialoogile. Filmis üritatakse uurida Steve Jobsi keerulist ja küllaltki raskekujulist olemust. Saame aimu tema isikukultuses. Michael Fassbender on Jobsi rollis igati usutav. Oma oscari nominatsiooni on igati ära teeninud ka Kate Winslet. Minu arust on tegu lihtsalt ühe korraliku draamaga, kus on palju head dialoogi.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">L'attesa</span> ("Ootus") - <span style="font-style: italic;">5/10</span><br />Rahulikult kulgev kurvatooniline draama. Ei pakkunud midagi erilist. Juliette Binoche järjekordne hea näitlejatöö ei päästnud filmi.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-86686603022838322102015-12-24T23:13:00.001+02:002015-12-24T23:13:43.579+02:00November kinos<br />
November oli väga tihe kinokuu. Kokku sain osa 15 filmist. Neist 12 nägin PÖFFi raames, loe <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com.ee/2015/11/poff-2015-vol-1.html">siit</a> ja <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com.ee/2015/12/poff-2015-vol-2-kokkuvote.html">siit</a>. Nüüd tuleb juttu ülejäänud 3 filmist.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Roger Waters the Wall</span><br />See kontsertfilm oli mul Coca-Cola Plazas Scape saali esmakogemus. Heli oli tõeliselt hea ja pilt terav. Mulle Pink Floydi topeltalbum "The Wall" väga meeldib ja Scape's nautisin seda muusikat täiel rinnal. Kogu see lava-show on väga hästi tehtud, omades ka selget sotsiaalset sõnumit. Roger Waters ise ikka veel suurepärases vormis. Ma sain küll väga võimsa elamuse. Ülimalt vinge, et sellist asja kinos ja nii kvaliteetselt rahvale etendatakse. Aitäh Forum Cinemasile!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA2fePOXKjMYbd92SdX9YICOhVvvbO3yXuRWBZaUAxqhXN_1Yfda4QjvE7pG2quNExNOOQoPKsgO8mPW9vwMRs_VYxRTy8oYLo2ucLYX_CN9E36CGF6yf4vVxtcDZb537h6IizWzrJyysO/s1600/roger_waters_the_wall.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Crimson Peak</span> ("Veripunane mäetipp") - <span style="font-style: italic;">3/10</span><br />Sügavalt pettunud Guillermo del Toro's, et sellise nüri stsenaariumiga linateose peale oma suurt lavastajaannet kulutab. Labane, klišeelik ja liiga primitiivne. Suurt ei suutnud nautida kena visuaali, kuna olin häiritud totrast sisust. Imposantne, ent koletuslik ja räämas loss tekitas vähemalt oma sünguses hirmuäratava tunde, olles ise üsna mõjurikas tegelane filmis - see meeldis. Näitlejatest oli parim Jessica Chastain, kes oli vägagi silmapaistev oma rollis. Mia Wasikowska on äärmiselt võluv.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Spectre</span> - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Tavaline Bondi saaga film. Ei üllatanud millegi erilisega. Alguse möll Mehhikos on küll nauditav ja tõesti suurepäraselt teostatud. Edasi jääb tõelisest põnevusest väheks, kuigi ei ütleks, et päris igavust oleksin tundnud. Süžeeliinid on liialt pealiskaudsed ja mitte eriti huvitavad, oleks tahtnud näha rohkem nüanseeritust ja mõttetihedust. Bondi ja Léa Seydoux' mängitud Madeleine'i vaheline armusuhe pole üldsegi veenev. Muidu Daniel Craig on minu arust suurepärane - parajalt karmi olekuga, mitte liiga lame või totter. Mulle istub ta rohkem kui Connery jt 007 osatäitjad. Christoph Waltz, kellele sobib sellise kurjami mängimine nagu rusikas silmaauku, on selgelt alakasutatud. Samas ei saanud pihta, miks tema mängitud "paha" niivõrd Bondi põlastab. Pildiline külg on hea nagu ikka. Võttepaigad on uhked (kaunis Rooma, Austria Alpid). Üldiselt võib "Spectret" ikkagi pidada kvaliteetseks meelelahutuseks. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhszTp9pq7AEYnbF5ibV4Tj-YutJlppOsvvfWI4orFRloQ34SA5HSDK7R_cVKSsdihU8XziLUoyuQBOXyQszDTC7v5kVOgWIfHcOczKov2uyEzslXnuv0B67RlwvtbiT1hl7D8SeMcW01Jx/s1600/spectre.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-44099850757473470472015-12-08T23:28:00.003+02:002015-12-08T23:47:15.993+02:00PÖFF 2015 vol 2, kokkuvõte<br />PÖFF lõppes küll rohkem kui nädal tagasi, kuid mul oli ikka veel pooltest filmitest rääkimata ja kokkuvõte tegamata. Siin see siis on nüüd lõpuks. Kõigepealt ülejäänud 6 filmist, millest eelmises kirjutises <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com.ee/2015/11/poff-2015-vol-1.html">vol 1</a> ei jutustanud.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Ööpainaja ("Der Nachtmahr", Saksamaa)</span><br />See film hakkas silma, kuna traileri sähviv pilt meenutas teatud määral <a href="http://www.imdb.com/title/tt1191111/">"Enter the Voidi"</a> (2009). Pildilise poole pealt võibki isegi tuua mingeid paralleele Gaspar Noé "Enter the Voidiga", kuid oma sürreaalsuses ja psühholoogilises plaanis võib leida palju ühist Aronofsky <a href="http://www.imdb.com/title/tt0947798/">"Black Swaniga"</a>. Visuaal on filmil äge. Sisus tõuseb esile isiksuse lõhestumise teema. Peategelane on vaimselt haige. Filmis segunevad realistlik maailm ja mõttekujutelm. Vaatajal on palju tõlgendamisruumi. "Ööpainaja" on unenäoline ja veider, millesarnaseid linateoseid satub väga harva suurele ekraanile. Mulle sobivad sellised filmid, midagi teistsugust. <span style="font-weight: bold;">8,5/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVK-NwXB5Z4uoX8WTZmsO78cNzY8Nn2v67xuQeCPLBhB4WSK3rndb_OxuhsDhwlTTwgdLckHgPtr8bneJwohDvoMHMilnZoBI7qc03IvA9mZ2J-HlquUktywLxpJlYf3gAJXPmOppxQdkP/s1600/oopainaja.jpg" style="display:block; margin: 10px auto 4px; text-align: center;" />
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Vaistlik viha ("The Automatic Hate", USA)</span><br />Väike indie-draama, kus leidub mitu endale nime teinud näitlejat (nt Richard Schiff), mitte küll suuri staare. Filmi peategelane avastab, et ta isal on vend, kellest ta enne polnud kuulnud. Meest hakkab huvitama, et mis värk on ja algab üks perekonnajant. Mängu tuleb ka verepilastusküsimus. Jättis lihtsalt külmaks. Minu arust kehvasti lavastatud. <span style="font-weight: bold;">4/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Insight (Venemaa)</span><br />Film räägib armukolmnurgast. Peategelane, Nadežda, on sattunud keeruka valiku ette, kas eelistada oma igavat abikaasat või tema jaoks palju intrigeerivamat ja põnevamat pimedat meest. Tegu on psühholloogilise jutustusega, kus ei puudu suured sisupöörded. Jätab pigem väärtfilmi mulje. Film paneb mõtlema armastusega seotud valikute ning ka selle üle, kuidas pime inimene tunnetab maailma ja kuidas ta usaldab nägijat, kes temaga on. Naerda saab ka. Minu jaoks keskpärane linateos. <span style="font-weight: bold;">6/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWIEZLksAWJsn2R8QNorEE5JAOmqZ8e_qzIpLbUGqzwhFMrObKq3NvH10cx0Mqwyj5kn7z5lOk-sUEK90bjmwjD8E7OjnT7Vux4WL0-gqW1xObkkcKcPKoeOMBpRBRq9WbHnxj-8_T4PBr/s1600/insight.jpg" style="display:block; margin: 10px auto 4px; text-align: center;" />
<br /><span style="font-weight: bold;">Vahemere odüsseia ("Mediterranea", Itaalia, Prantsusmaa, USA, Saksamaa, Katar)</span><br />Hästi tehtud draama praegusel ajal eriti päevakohasel pagulasteemal. Film on realistlik ja aus. Keskendutakse põhiliselt kahele Burkina Fasost tulnud põgenikule. Vaatajale näidatakse, milliste tuleproovi peavad nad läbima, et üldse Euroopasse jõuda ja ega päralejõudmisega katsumused läbi ei saa. Puudu ei tule konfliktidest. Nagu ikka paljud kohalikud suhtuvad vaenulikult põgenikesse. Kõik inimesed ei ole ju sallivad ja kipuvad samas ülereageerima pagulaste suhtes. Loomulikult paneb selline film taaskord tugevalt mõtlema pagulasprobleemide üle. "Mediterranea" ei ole liialt moraalitsev ja on huvitav. <span style="font-weight: bold;">7/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Las ta nutab ("Let Her Cry", Sri Lanka)</span><br />PÖFFi suurim üllataja minu jaoks. Ei oodanud väga midagi, aga sain toreda elamuse osaliseks. Film räägib suhterägastikust, kus ühel 50 ringis oleval abielumehel on noor kaunitarist armuke. Asja teeb huvitavaks see, et mehe abikaasa saab sellest teada ja kutsub sohinaise koguni nende koju elama. Väga muhe film, rohkem komöödia. Ei ole klišeelik, vaid väikse kiiksuga. <span style="font-weight: bold;">8,5/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Amy (Suurbritannia, USA)</span><br />Kvaliteetdokumentaal kurikuulsast, varalahkunud lauljatarist Amy Winehouse'ist. Tegu ei ole tüüpilise muusikadokiga, kus enamus ajast ülistatakse ülivõrretes vastavat artisti. Siin filmis ei ole ülekiitmist. Kuna film on ülesehitatud koduvideotele, siis jättis see elutruu mulje. On valusaid teemasid nagu narkootikumide tarbimine, mis Amyle saidki saatusilkuks. Filmis räägitakse loomulikult palju muusikast. Mis mulle Amy Winehouse'i puhul meeldib on see, et ta ei tahtnud teha tavalist (igavat) popmuusikat, vaid tavaliste noorte seas vähepopulaarset jazzi. Amy armastas muusikat teha ja see on tähtis. Ka mulle on jazz täitsa kontimööda. Amy Winehouse on järjekordne kuulus muusik, kes suri 27-aastasena. Sama vanalt läksid teise ilma näiteks Brian Jones (Rolling Stonesi üks asutajatest), Janis Joplin, Jimi Hendrix, Jim Morrison ja Kurt Cobain. <span style="font-weight: bold;">8/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_WyN_YKcr3FcskIvPhdwhSOouqjAeX90urj7xLOZF7znOfJTP0h64l9MVZMtV1Vb9WwtSWh1lbYK5_v2FWeuXg_r1xb_9QMwJQL18K55a6n9Y3YteEmHNPsSBYWNKQHn49KodoQmbUU1h/s1600/amy.jpg" style="display:block; margin: 10px auto 1px; text-align: center;" />
<br /><div style="text-align: center;">-------------------------------------------------------------------------------<br /></div><br /><span style="font-weight: bold;">KOKKUVÕTTEKS</span><br />Kokku sain osa 12 linateosest. Nüüdseks olen 9 aasta järjest PÖFFil üle 10 filmi vaadanud. Jäin oma selektsiooniga üsnagi rahule. Koguni 7 filmi ehk üle poolte said minult hindeks vähemalt 8/10. Keskmiseks hindeks tuli päris hea "7,46". Seejuures jätsin meelega välja paljud linateosed, mis mind küll huvitavad, kuid tulevad nii kui nii hiljem kinno: "Trumbo", "Must alpinist", "Spotlight", "Pawn Sacrifice", "Son of Saul", "Tale of Tales" jt. Lõpetuseks traditsiooniline parimate PÖFFil vaadatud filmide top 5:
<br /><span style="font-weight: bold;">
<br />1. Pommidest valjem ("Louder Than Bombs")
<br />2. Paradiisi süit ("The Paradise Suite")
<br />3. Ööpainaja ("Der Nachtmahr")
<br />4. Las ta nutab ("Let Her Cry")
<br />5. Magav hiiglane ("Sleeping Giant")
</span><br /><br />Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-74803535252063708142015-11-24T23:31:00.000+02:002015-12-08T23:12:40.488+02:00PÖFF 2015 vol 1<br />PÖFF käib suure hooga ja mõtlesin, et teeks vahepeal ühe vahekokkuvõtte. See aasta valisin kokku 12 filmi. Räägiks nüüd esimesest 6 linateosest.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Magav hiiglane ("Sleeping Giant", Kanada)</span><br />Huvitav noortedraama. Kenasti üles filmitud, ilusad maastikud. Peategalasteks 3 teismelist noormeest, kes veedavad suve maakohas. Nii öelda avastavad ilma ja teevad vahepeal ka lollusi. Oma olemuselt meenutab teatud määral linateost "Stand by Me" (1986). Tegelaste vahel tekib konflikte (mängus on ka õrnem sugupool), mis toob sisse kaadrisisese pinge. Mulle meeldis, et "Sleeping Giant" oli väga eluline ja kandis hästi kuni lõpuni välja. <span style="font-weight: bold;">8/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Armastus ja andestamine ("Love & Mercy", USA)</span><br />Hea biograafiline muusikaline draama. Jutustatakse Beach Boysi solisti Brian Wilsonist. Suurema vaatluse all on ansambli hinnatuima albumi "Pet Sounds" valmimisprotsess, mida oli huvitav jälgida. Film on kohati üsna raskemeelne, sest kuidas sa muidu kujutad Briani kannatusi ja meeltesegadust. Dano ja Cusack on suurepärased ja veenvad, et hakkas tõeliselt kahju peategelasest. Muidu igati kvaliteetselt tehtud linateos. Mulle meeldivad filmid, mis räägivad muusikategemisest. "Pet Sounds" on tõesti hea album. <span style="font-weight: bold;">8/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcvVAmSZ1ixS2vJF4cJqlWEHdcJhlzPlSIFpBs7dW3EZD0s-ggRDiXv7fmIw4GkVt3IPbeC15cFk3ZfRYHLmf6j0MCbGWKh11XcJb1PWBIK2B_-XUDS2TrKDLNEvRpHTnc66LlWudni6GQ/s1600/loveandmercy.jpg" style="margin: 10px auto 1px; text-align: center;" />
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Pommidest valjem ("Louder Than Bombs", Norra, Prantsusmaa, Taani)</span><br />Täiesti minu teetass. Jättis väga elusa mulje ja kõnetas mind. Oma looga käsitleb film kenasti ja realistlikult perekonna olulisust ja pereväärtusi. Film on minu arust väga hästi jutustatud ja sisaldab mitmeid sügavaid ja huvitavaid dramaatilisi momente. Elu ei ole ainult karuselliga sõitmine. Vaatamata tragöödia käsitlemisele ei minda liiga melanhoolseks. Väga hästi monteeritud. Visuaalselt on palju häid momente. Eriti meeldis, kuidas autoõnnetust kujutati. Näitlejatööd on head (Isabelle Huppert, Jesse Eisenberg jt). <span style="font-weight: bold;">9/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPx26Ed65coU_2Yj3AaRfmL1KjBPok2e3KFCqG3BgocLmldTANlnXecWMwakzS06M7vFJ5257IJq3v6DyeE_d_U5hN5nmzTvutVYFBnHP5BXqphrdb3egBNd0wyT7uCL1G1wlE7MlOe67e/s1600/louderthanbombs.jpg" style="margin: 10px auto 1px; text-align: center;" />
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Õppetund ("The Lesson", Bulgaaria, Kreeka)</span><br />"Õppetund" räägib ühest rahalistesse raskustesse sattunud pereemast. Film on omamoodi allegooria moraalsetest väärtusest. Peaküsimus on selles, mida on naisterahvas nõus ette võtma ja mida mitte, et raskest olukorrast välja pääseda. Osad tema valikud panid küll pead vangutama ja ei veennud mind piisavalt. Filmi põhiidee on see, kuidas rahapuudus võib inimest muuta. Filmi hing ja süda on peategelast kehastanud Margita Gosheva, kes tegi väga särava rolli. Üldmuljeks jäi keskpärane. <span style="font-weight: bold;">6/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Paradiisi süit ("The Paradise Suite")</span><br />Sisu on põnevalt üles ehitatud, sarnanedes selle kohapealt oscari võitnud filmiga "Crash" (2004), mis on minu arust eelmise kümnendi üks tugevamaid draamasid. On üks linn (Amsterdam) ja 6 peategelast, keda suurema osa ajast kujutatakse eraldi, kuid kelle teed omavahel vähemalt ühega ülejäänud peategelastest põimuvad kasvõi põgusalt. "Crashiga" sarnasusi leiab muide veelgi: mõlemad on tõsielulised ja karmid, kuid liigutavad draamad, kus on raske ette näha, mis edasi hakkab juhtuma ning heale draamale omane pinge püsib kuni lõpuni. On palju valusaid hetki. Näiteks üks noor neiu langeb inimkaubanduse ohvriks ja teda kuritarvitatakse prostitutsioonis. Esile kerkib ka immigratsiooni küsimus. Minu jaoks on "The Paradise Suite" väga huvitav draama, kus liialt ei idüllitseta, vaid näidatakse elu nagu see on. Film kõnetas mu hinge. <span style="font-weight: bold;">9/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Homaar ("The Lobster")</span><br />Lahedalt on loodud maailm, kus vallalistel täiskasvanutel pole kohta. Väga stiilselt tehtud, meenutab natuke Wes Andersoni linateoseid. Filmiga tahetakse küsida, mida me saame ja mida ühiskond nõuab paarisuhtelt. On palju mõnusalt absurdilikku musta huumorit. Kahju ainult, et lõpp vajus ära, aga muidu üks selle aasta lahedamaid filme. Colin Farrell mängis väga hästi. <span style="font-weight: bold;">8/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEKwZNrdNop4et8EyVgbRNDk3DKzvU__xsiLXMRwK6heocmwYS7QOxSsDTTm4bW8BR9YS3shmLhEDa2x82Co__Lw9pCUI-_Fus4xz6AvKnXDBaos78Xs2sjV6cgRV5Q-7nk3ukRSd4fHR5/s1600/lobster.jpg" style="margin: 10px auto; text-align: center;" /><br />Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-4712235637141259612015-11-21T00:15:00.002+02:002015-12-21T00:04:06.840+02:00Oktoober kinos<br />
Oktoobris sai kinos vaadatud 6 filmi. 2 neist olid küll kordused. Paolo Sorrentino uus linateos vaimustas mind niivõrd, et otsustasin seda 2 korda kaeda. Septembris nähtud "Roukli" tekitas esialgu palju küsimusi ja pealegi pean Õunpuust väga lugu, et ka see teos läks teiskordsele ülevaatamisele.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Youth</span> ("Noorus") - <span style="font-style: italic;">10/10</span><br />See film on absoluutselt minu teetass. Meeldis rohkem kui Sorrentino eelmine töö - suurepärane "La grande bellezza" (8,5/10). Visuaalselt üks kaunemaid filme, mida viimastel aastatel olen näinud. Kaameratöö on hämmastavalt lummav. Üks vingemaid kohti on mõnusa irooniaga tehtud visioon Paloma Faithi muusikavideost "Can't Rely on You". Taustamussiga on üldse kümnesse pandud. Filmi sisu läks mulle väga korda. Kogu see igatsuse teema ja eneseiroonia, aga ka kommertsi pilavad naljad ning filmiteemalised vestlused (tegelaste seas on ju nii tuntud lavastaja kui ka tuntud näitleja) moodustasid huviküllase kompoti minu jaoks. Sorrentino on filmi sisse pannud palju nutikaid mõttepärle. Näiteks stseen, kus peategelane dirigeerib lehmakarja või stseen, kus lavastaja näeb kõiki oma filmide naispeategelasi - ega neid olukordi pole mõtet rohkem kirjeldada, seda peab ikka ise nägema. Film on intelligentne ning samas parajalt humoorikas. Kuulsad (kvaliteet)näitlejad Michael Caine, Harvey Keitel, Rachel Weisz, Paul Dano ja Jane Fonda teevad kõik suurepärased rollid, et kohe nauding oli neid jälgida. Siiani parim 2015. aasta film, mida näinud olen.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCAJiVga_IF9OfZmKb_Rdqd8WmgUZ-dxtq1YiFiDYtdmaPWlaKmn8jsa495R_KQknAZlNIfX0fAdujKvokC_VxFg05fbA9sGq53q6cYEHdPUG3zAtNWCKYLKP97RVgl4NrNJQChfA8Z6qf/s1600/youth.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Walk</span> ("Kõnd") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Hästi jutustatud lihtne draama kuulsast köielkõndjast. Zemeckis juba oskab lavastada ja Joseph Gordon-Levitt on hea nagu ikka. Käisin filmi vaatamas Kosmose IMAXi saalis, kus sai hulljulge kõnnaku New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide vahel jälgimisest päris kõva elamuse. Kõrgus ja sellest tulenev oht tundus äärmiselt reaalsena.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Roukli</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Teisel korral mu arvamus Õunpuu uusimast teosest ei muutunud suurt. Kirjutasin filmist <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com.ee/2015/10/september-kinos.html">septembri kokkuvõttes</a>.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Dheepan</span> - <span style="font-style: italic;">8,5/10</span><br />Film käsitleb hetkel väga aktuaalset pagulasteemat. Sisu ei ole keeruline, erilist moraali ei loeta. Hästi kirjeldatakse seda, kuidas pagulased Euroopasse satuvad. Vaatluse all on ühe põgenikest (liba)perekonna sulandumise üritus uude üshiskonda. Selgub, et Euroopas (antud juhul Prantsusmaa väikelinnas) ei olegi neil nii roosiline elu. Olles sattunud ühe geto võimualasse, peab perekond hakkama saama eluga üsna karmides oludes. Film kritiseerib õigustatult põgenike paigutamist Euroopas. Praegune viis soodustab getode tekkimist. Lugu on kaasakiskuv ja inimlik ning paneb mõtlema pagulaste olukorra üle. Peaküsimus peaks olema, kuidas nad võiksid põimuda Euroopa ühiskonda, et kõik oleks rahul. Minu arust "Dheepan" on piisavalt hea ja mõtlemapanev, et väärida Cannes'is võidetud peaauhinda Kuldset Palmioksa.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPZp1xnfJif81FYWng3_OePYSEQSeYZCOzmOHQe548o6k0wn5Bq7Pm8aigIHUWeanegDhsTiViFCIfGI899YFG61VjufaA49Atgqh3AcXjZiqxEz_sjRQlCa5fqMrGYcv0Omkb1bZsu3Hp/s1600/dheepan.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Martian</span> ("Marslane") - <span style="font-style: italic;">5,5/10</span><br />Minu jaoks oli "Marslane" pigem pettumus, kuigi kõrgeid ootusi ei seadnud. Natuke liiga Hollywood, eriti just lõpp. Kuidagi liiga lihtne ja rohkem helge ning "turvaline" kogupere film. Visuaalselt pole film ka teab-mis jalustrabav. Üldiselt on "The Martian" küllaltki meeleolukas ja peaks nii öelda tavavaatajale hästi sobima.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-54432596222234425112015-10-25T19:53:00.001+02:002015-10-25T19:55:58.194+02:00September kinos<br />
Septembris läks vaatamisele 4 linateost. Teiste seas sai jälle näha Woody Allenit ja ka uut Eesti filmi. Head olid kõik 4 linateost.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Southpaw</span> ("Vasakukäeline") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />OK spordidraama. Jake Gyllenhaal teeb järjekordse superrolli. Mees pidi palju vaeva nägema, et saada nii heasse füüsilisse vormi. Gyllenhaalil on viimasel ajal iga aasta olnud üks eriti tugev osatäitmine: 2014. aasta "Nightcrawler's" oli ta <i>mind-blowin</i>g ja 2013. aasta "Enemy's" ka väga hea. "Southpaw" meenutab paljuski "Rocky" saaga filme. Poksimatšid on kenasti üles võetud. Filmis on parasjagu traagikat, aga ka põnevust. Natuke liiga klišeelik ja sentimentaalne, et väga kõrget hinnangut saada minult.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Irrational Man</span> ("Irratsionaalne mees") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Tore meeltlahutav Woody Alleni komöödia. Ei olnud küll võibolla hirmnaljakas, aga mulle meeldis. Samas kriitikud peavad filmi pigem keskpäraseks ja on isegi pettunud. Film on suhteliselt intellektuaalne, peategelase tõttu ka filosoofiline. Kuigi siin on surma (mõrva) teema tugevalt esindatud, on tegu ikkagi kerge vaatamisega ja pretensioonikust taga ei aeta. Näitlejatööd on suurepärased. Joaquin Phoenix on tõeliselt hea. Ta kuulub minu arust kindlalt kaasaja parimate näitlejate hulka. Mulle meeldis väga ka Parker Posey - kihvt näitlejanna. Mõnus woodyallenlik film. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig4lMfhyPQ6HHwpje946gEqbFm2QsoOy7CaBH574rbjGJ-THY0emE3jZX5wNLefQHGTaAcEEE7UW24DCnOHM6N_ozBUZy3vt18UBb0gwprHxlvrjF8bZgWRrUEfLyfwV8iCYs2axAIud8L/s1600/irrational.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Sicario</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Küll on palju julmust siin maailmas. Vahelduseks jõudis kinno ka üks kvaliteetpõnevik, kus peaosas on seejuures naine. Filmis käsitletakse Mehhiko narkokartellide vahelist sõda, millele üritatakse vahele sekkuda. Et asi tunduks ehe, ei pääse me vägivallast ja laipadest. "Sicario" on oma brutaalsuses julge ja karm, samas liiale ka ei minda. Heale põnevusdraamale omaselt leidub siin mitmeid pingelisi situatsioone ja saab tunda ärevust. Emily Blunt ja Josh Brolin on suurepärased, kuid filmi silmapaistvaima rollisoorituse teeb kahtluseta Benicio Del Toro, kellele sobis see osa nagu rusikas silmaauku. Väga kvaliteetselt ülesvõetud ja monteeritud linateos.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Roukli</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Käimas on sõda, mis antud filmis on tähtis vaid kui kontekst. Toit on lõppemas ja olukord on ärev. 4 inimese omavahelised suhted pannakse proovile. Tegelased on hirmul ja tekivad pinged. Tänu headele näitlejatöödele on see väga veenvalt vaatajale etendatud. Ängistava ja isegi müstilise atmosfääri saavutamisega on kenasti hakkama saadud, nii et film haarab sind enda meelevalda kogu oma süngusega. Tänu helile tundub sõjaolukord ka reaalne, sest visuaalselt seda näha pole. See linateos on omaette pretsedent ja eksperiment. Õunpuu tahtis näha, kas on võimalik teha täispikka mängufilmi ilma avalikku raha kaasamata. Eelarve jäi kõigest 40 000 euro kanti, millest ligi 17 000 saadi Hooandjast, seejuures minagi annetasin toetuseks raha. Tulemus on igati filmilik. Kaameratöö on hea nagu Õunpuu teostes ikka. Seekord oli operaatoriks Erik Põllumaa, kes tõestas ennast filmiga "Risttuules", mitte Mart Taniel nagu kõigis eelnevais Õunpuu filmides. Taustamuusikas on tehtud palju häid valikuid. Gunnar Grapsi esitatud "Sügisõhtu blues" kõlab imeliselt. Signatuurlooks olev Sam Cooke'i "A Change Is Gonna Come" sobib suurepäraselt filmi lõppu. Näitlejatest teeb ehk kõige tugevama soorituse Juhan Ulfsak, kes on kohe ülihea ning Mirtel Pohla on lihtsalt võrratu. Üldiselt on tegu mõtlemapaneva filmiga, kus on palju metafoore, olles seega pigem nõudlik vaataja suhtes. Natuke saab ka nalja. Üks parimaid kilde oli, kui üks tegelastest lausus: "Milles mina süüdi olen, et Eestis ainult sakraalse muusikaga rikkaks saab?". Mulle pakkus "Roukli" kena kunstilise elamuse. Heameel tõdeda, et film pääses Tokyo filmifestivali (üks olulisemaid Aasia filmifestivale) põhiprogrammi. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtc60buRJunAMGS2L7ATEvD0e_ErvgNagV-Reud5qrmeEvS0hIm7e_w3bziJvgPK8BuYoAWEfBvH8i2B6n7Xi568pS4YKNZ7snHiL1ao2Fte96naSViS2PT-Fiv1ODuCCtYAcolJVtWUj-/s1600/roukli.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-51574079057327045992015-09-30T22:08:00.002+03:002015-09-30T22:08:38.075+03:00August kinos<br />
Nii vähe nagu ma augustis pole ma viimase 8 aasta jooksul ühes kuus kinos käinud. Täpsemalt nägin suurelt ekraanilt vaid 1 linateost. Nii oligi mõte teha augustis ja septembrist koos ülevaade, kuid viimasel hetkel otsustasin ikkagi jätkata traditsiooni, et igast kuust eraldi kirjutis. Mu elus oli palju igast sündmusi ja tegemisi, et ei jõudnud lihtsalt rohkem kinno ja ega see filmivalik ka kõige parem polnud.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Victoria</span> - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Selle linateose teeb juba eriliseks see, et see on võetud üle vaid ühe võttega. Nii on sattunud filmi ka palju improviseeritud dialoogi, kuid see jättis pigem elulise mulje. Peategelase (Laia Costa võrratu roll) äärmine naiivsus polnud võibolla piisavalt usutav, kuid üldiselt on film vägagi realistlik. Operaatoritöö on väga hea. Võtterakursid on hästi paigas ja katkematu kaameraliikumine parajalt voolav. Helitöö eest vastutab kuulus Nils Frahm, kuid minu jaoks pakkus kõige lummavama muusikalise elamuse peategelase klaverimängu episood, mis täitsa puudutas hinge. Üldiselt taustamuusika ei andnud midagi erilist juurde ega jäänudki suurt meelde. Oma olemuselt on "Victoria" pooleldi romantiline draama, kus ei minda liiga läägeks ja pooleldi haarav põnevik. Filmi juures meeldis kõige rohkem tänu heale kaameratööle pildiline külg (atmosfäär on kiiduväärt) ning kahe peategelase head ja usutavad rollisooritused. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEN5Dd0U2snfOk6HgG8RzMt7MHULnAiknkhn4xUw4CVrhe8UxdG43yUUGMmI7mb0DEA6py4uzgDRIjuJ6yDJlqsQeQpCafQe4-bGmRkrZy5_VfMo3K4xZ4x9GNE7dUegKwVdExVeTmk9l5/s1600/victoria.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-31617380582298536432015-08-25T22:59:00.000+03:002015-08-25T23:04:51.249+03:00Juuli kinos<br />
Avastasin, et august hakkab läbi saama ja ma pole ikka veel juuli kokkuvõtet teinud. Shame on me! Juulis sai kinos vaid 2 filmi vaadatud ja neistki 1 kordusena.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">En duva satt på en gren och funderade på tillvaron</span> ("Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Pärast <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com/2015/05/aprill-kinos.html">aprilli</a>, kui Roy Anderssoni film meil kinolevisse tuli, otsustasin 2. korda selle headuse üle vaadata. Kunstiline tase on väga kõrge. Pildikeel on lihtsalt võrratu. Film kõnetab mind ja ma usun, et ka palju teisi kaasmaalasi. Meie heaoluühiskonnas leiduvat absurdsust on kenasti kujutatud (pigem koomilisena). Surmtõsine huumor toimib hästi.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Mission: Impossible - Rogue Nation</span> ("Võimatu missioon: Salajane rahvas") - <span style="font-style: italic;">6,5/10</span><br />Mulle täitsa istub "Võimatu missiooni" saaga. Hea ja pigem kvaliteetne meelelahutus. Tempo on taas kõrge. Põnevust ja actionit on küllaga. Härra Cruise teeb jälle ilma kaskadööride abita vägevaid trikke. Kõva mees! Tom Cruise'i kõrval särab veetlev Rebecca Ferguson, kes teeb vägagi meeldejääva rollisoorituse. Simon Pegg veab <i>comic relief</i>'ina ka kenasti välja. Eelmine film, "Ghost Protocol", meeldis küll natuke rohkem. Oleks võinud olla rohkem originaalsemaid sisulahendusi. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis6QVgrMsZ6tjtwvc1McIRHv5F5hh5T3SarawzPGwP4mq3oLUvxKWhfxvFBlpxEukpN0wC0ZXScZNoZk4rKlU8nriHY7pTM1qKVdJmzdF59_yjfbLsNwnKzr0DzsIcRSSCndROjg3zhVsL/s320/mi.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-9297910298949475222015-07-14T22:51:00.002+03:002015-07-14T22:58:04.928+03:00Juuni kinos<br />
Juuni saagiks oli kõigest 2 filmi - Norra draama ja Prantsuse põnevik.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">1001 Gram</span> ("1001 grammi") - <span style="font-style: italic;">5/10</span><br />Norra lavastaja Bent Hameri eelmisest filmist, liigutavast draamast "Jõuluks koju" ("Hjem til jul", 2010), olin suures vaimustuses, kuid "1001 grammi" jättis pigem igava mulje ja ei kõnetanud mind. Millest film räägib? Elus kergelt pettunud ja oma töösse pühendunud naine otsib armastust. Palju aega kulutatakse tema (igava) töö näitamisele. Film on rahulik ja mõtlik, natuke on huumorit, natuke romantikat. Tempo on tõesti aeglane ja dialoog hõre. Filmi pildiline külg on iseenesest kena, operaator on teinud head tööd.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">La French</span> ("Prantsuse ühendus") - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Korralik krimipõnevik prantslastelt. Käib äge võitlus narkoäriga ja sellega seoses ka maffiavõrgustikuga. Film põhineb tegelikel sündmustel. Üldjoontes on tegu tavalise "politsei ajab pätti taga" tüüpi linateosega, kuid erineb selgelt harilikust Hollywoodi actionmärulist. Siin filmis sisuliselt puudub ajuvaba action. Peategelased on isikupärased ja huvitavad. Jean Dujardin teeb igati hea rolli. Haarav film, meisterlikult tehtud.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiitKhQvhJIs6Jl4NGGLf4dATrf7lHzxx1wWuR0JnvRJKN0Y-JLKZHwr-MaGaiQesqv01xFiGupBFXHQh18w-VhwNGDHN1OutRIEY5g4JibAqrJ4lRxequ9rduRj4oh4H5KL2Bts-_GLLM/s320/lafrench.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-48962922697651361622015-06-11T22:45:00.003+03:002015-06-11T23:07:47.746+03:00Mai kinos<br />
Mai tulemuseks oli vaid 2 kinokülastust, 2 teineteisest totaalselt erinevat filmi. Mõlemad olid okeid ja said sama hinde.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Taxi</span> ("Taksojuht") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Kuulus Iraani lavastaja Jafar Panahi sõidab taksoga Teheranis ringi ning muidku ekraniseerib tema taksoga sõitjaid. Filmis arutletakse tugevalt piiratud tingimustega elu ning poliitilise olukorra üle Iraanis. Saab piisavalt adekvaatse ja kriitilise ülevaate Teherani eluolust. Film on südansoojendav, inimlik ja humoorikas. See on justkui dokumentaalfilm, kuid õhku jääb küsimus, kui palju on lavastatud. Linateose teeb erakordseks see, mismoodi see on filmitud (väikse kaameraga auto armatuurlaual) ja see, et Panahil on ju Iraanis tegelikult filmitegemise keeld. Kas film nüüd vääris oma võitu (Kuldkaru) Berlinalel? Selles julgen natuke kahelda. "Taksojuht" on minu arust selleks liiga lihtne ja kannatab pinge vähesuse all. Muidu, hea ja parajalt kriitiline film.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Mad Max: Fury Road </span>("Mad Max: Raevu tee") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />George Miller on pärast 30 aastat taas toonud meie ette Mad Maxi maailma. Äärmiselt intensiivne möllufilm. <i>Action</i>-mürgel käib täistuuridel peaaegu algusest lõpuni. Visuaal on väga kena ja stiilne. Eriti meeldis liivatormiepisood, mis oli tõeline komm silmale. Väga kahju, et IMAXi versioon Eestisse ei jõudnud. Filmis on palju lahedaid detaile, mida kõike ei jõudnud õieti hoomata. Tuld sülitava kitarri innukas mängimine lahingu ajal oli eriti <i>top-notch</i>. Filmi olulisim tegelane polegi Max (Tom Hardy), vaid Charlize Theron'i suurepäraselt mängitud imperaator Furiosa. Nicholas Houlti kiidaks ka! "Fury Road" on suurejooneline spektaakel, kus sisukust ei tasu otsida. Teab mis intelligentse filmiga tegu ei ole, aga meelt lahutas küll.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEaGRFFwvq4qE1Em1pXP_U1uT_vnmTqsdMjqEDpIBtW9cJcVvthCRlM5spNzuAteQ-t3nS70EE1u_6lxwHcXN-FF-HsAv3Fwigyn6Km5kJvxDrfFuTVuT1mzB5z-EstvrV6VB0yYovGlWE/s320/madmax.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-26545092676573160812015-05-21T21:46:00.001+03:002015-05-21T21:52:09.608+03:00Aprill kinos<br />
Aprill oli mitmekülgne. Käisin vaatamas Rootsi komöödiat, Jaapani animet, USA indie-õudukat, eesti dokumentaali ning Sõpruse Komöödiafilmide Festivalil 2 eelmisest sajandist pärit linateost.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">En duva satt på en gren och funderade på tillvaron</span> ("Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Lõpuks jõudis ka meil kinokavadesse (PÖFFil küll linastus ka) eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil peaauhinna võitnud Rootsi kultusrežissööri Roy Anderssoni pika pealkirjaga linateos. Anderssoni eelmine film "Teie, kes te elate" ("Du levande", 2007) on üleüldse mu üks lemmikfilme läbi aegade. Seega oli tegu väga oodatud teosega. Olemuselt on 2 filmi väga sarnased. Mõlemad on koomilised tragöödiad ja satiirid heaoluühiskonna inimeste muredest ja unistustest. Mulle meeldib väga Anderssoni omanäoline visuaalne väljendusstiil. Interjöörid on lahedalt tehtud, kuigi on kasutatud peaasjalikult tuhmisid toone. "Tuvi ..." ei vaimustanud küll nii väga kui "Teie ...", aga meistriteoseks võib sedagi pidada.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf072mrN7_-0IyIWZVLOEWNqsXoxj3-5jMLJY4tziJkJH5Hu_CHFYTLcSVjB3OQ8WPEZlSUzR_k23aGjsikIBL61Gpx93ydJpiO_k32jjd7hSrs5whwLF3VbV_cM9j2ChETbABa9mzlFtV/s320/tuvi.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Kaze tachinu</span> ("The Wind Rises" / "Tuul tõuseb") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Käin väga harva animatsioone kinos vaatamas. Eelmine aasta jäi üldse ses suhtes nullipoisiks. JAFFil linastus läbi aegade ühe armastatuima animaatori Hayao Miyazaki viimane teos, mis kandideeris ka oscarile. Tundus nagu hea valik. Hästi joonistatud film. Ka väikeste detailidega on vaeva nähtud. Jaapani ajalooga sai sutsuke tutvutud. Filmi üheks peateemaks on Jaapani lennunduse areng 2 maailmasõja vahel. Armastuslugu ka sisse pikitud. Ei köitnud väga. Miyazaki animatsioonid ei ole lihtsalt minu teetass. Olen näinud veel näiteks "Totorot", mis samuti ei köitnud eriti.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">It Follows</span> ("See jälitab sind") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Palju räägitud ja kiidetud "It Follows" on minu arust pigem keskpärane õõvafilm. Ei olnud väga õudne. Filmis ei toimu erilist arengut ja kogu see õudus jättis rohkem sihitu mulje. Vähemalt visuaaliga on hästi hakkama saadud. Kaameratöö on väga kena.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">La vita è bella</span> ("Elu on ilus") - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Tegu Roberto Benigni 1997. aasta linateosega, mis võitis parima võõrkeelse filmi ja parima meesnäitleja oscari. Nukker, aga ka väga humoorikas linateos holokaustist. Humoorikaks tegi filmi Roberto Benigni ülimalt elurõõmus tegelaskuju, mis on ka selle tragikomöödia naelaks.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjpWA9LmduHP_FNvYqgvf_LInS5eDTmLBEr0A0UUyr4gvmtU1bhQ2aRtbHzMwVvzC9WgXseSp7-Q1TV-u8NwD7l5SoptFv0cWcwAbqhLRdEo0oSRTpeHBAYU_XGWrvTKX-AkmvXvdiGw2P/s320/lavitaebella.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Sipelgapesa</span> - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Milline kirev elu käib Lasnamäe garaažikompleksis! Natuke ehk liiga aeglane ja pealiskaudne dokumentaal. Puudub korralik puänt.
Ei olnud piisavalt huvitav minu jaoks, ootasin enamat. Muidu tore ja inimlik film, kus on ka omajagu koomikat.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb</span> ("Dr. Strangelove ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Stanley Kubricku suursaavutus aastast 1964. Väga paljud peavad seda kultuslavastaja parimaks tööks. Filmiga kritiseeritakse osavalt tehnoloogia liigset usaldamiseks. Tegu ongi omamoodi hoiatusfilmiga. Omal kohal on must huumor USA ja NSV Liidu vahelise külma sõja teemal. Linateose üheks trumbiks on kindlasti lahedad grotesksed tegelaskujud. Peter Sellers särab täiega oma kolmes ülikoomilises rollis.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-63659089705474100602015-04-09T19:30:00.002+03:002015-05-21T21:41:51.211+03:00Märts kinos<br />
Märtsis sai kinos kõigest 3 linateost vaadatud, seejuures 1 neist oli kordus (üks 2014. aasta parimaid filme "Birdman"). Taas linastus uus Eesti mängufilm ning üle pika aja sai nähtud head ulmefilmi.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Birdman</span> ("Lindmees") - <span style="font-style: italic;">9,5/10</span><br />Käisin 2. korda seda headust vaatamas. Tõesti äge film! Kirjutasin sellest <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com/2015/02/jaanuar-kinos.html" target="_blank">siin</a>.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Vehkleja </span>- <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Ilus helgetooniline film. Hästi jutustatud, südantliigutav ja inimlik lugu. Tempo on parajalt rahulik. Pildikeel näeb hea välja. Sõjajärgse aja rusutust on hästi ja veenvalt kujutatud. Märt Avandi sobib ideaalselt sangari rolli. Ta on peaosas tõesti suurepärane. Lapsed on ka väga hästi mängima pandud. Ursula Ratasepp on äärmiselt meeldiv näitlejanna. Kui nüüd midagi kritiseerida, siis süžee on kergelt hõre ja kohati tükib liigne klišeelikkus ligi. Siin-seal pingutati melodramaatilisusega ehk liigselt üle. Üldmulje on igal juhul positiivne. Sümpaatne draama!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj26pdm03s5oBGPQBJGScojDlFWc-rkx0ZfUH_xrfz61DSwVnjJD-7T8lqdaawt-_HoYhSXHG6xMbTjWjxBrN-99atln1oxoiTRia0suIvJd7-Q-8vsL7ZUnfZxpGhcg7IZqRofZSLvCUHh/s320/vehkleja.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Ex Machina</span> - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Minimalistlik intelligentne ulmelugu. Huvitavalt ja mitmetahuliselt analüüsitakse tehisintelligenti teemat. Film paneb mõtlema selle üle, et kõrgetehnoloogia arendamisega ei maksa üle pingutada. Humaansus saab niimoodi kannatada. Kerkib esile ka mõte, et mis siis kui robotid võtavad võimust. Alicia Vikander on naispeaosas väga hurmav. Veetleva tehisintelligent Ava mõistatuslikkus ja inimlikkus teevad temast äärmiselt põneva tegelase. Tema (selle) manipuleerimisoskus teeb filmi kaasahaaravaks. "Ex Machinas" on parajalt pingeline atmosfäär. Minu jaoks igati paeluv linateos.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-60868029912285027002015-03-28T20:54:00.004+02:002015-03-28T20:57:54.937+02:00Veebruar kinos<br />
Taaskord jäi kuu kokkuvõtte tegemine unarusse, aga lõpuks võtsin end kokku ja leidsin selle aja. Veebruaris tuli 8 kinokülastust. Kokku nägin 7 uut mängufilmi ja kordusena Queeni kontsertlindistust. 2 linateost ("Mommy" ja "Still Alice") meeldisid niivõrd, et neil on tõenäoliselt asja 2015. aasta kino top 10-sse. Xavier Dolani "Mommy" pakkus eriliselt tugeva elamuse.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Queen Rock Montreal '81</span><br />Käisin teist korda vaatamas Queeni suurepärasest kontserti. Kergelt häiris see, et pilt ja heli ei olnud päris sünkroonis, oli umbes poolesekundiline viive. Seekord oli heli ka kuidagi liiga kõva. Muidu on äge, et selliseid asju tuuakse suurele ekraanile!
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">En chance til</span> ("Teine võimalus") - <span style="font-style: italic;">5/10</span><br />Oscarivõitja Susanne Bier on tahtnud teha realistlikku ja intrigeerivat filmi, kuid minu jaoks ei olnud see üldse veenev. Film on küllaltki depressiivne, aga teatud määral ka põnev. Üheks põhiteemaks on emadus, mida käsitletakse šokeerival moel. Raske film. Vaevu keskpärane draama.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Wild</span> ("Metsik") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Keskpärane rännakufilm. Reese Witherspoon on väga hea.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Mommy </span>("Emme") - <span style="font-style: italic;">9,5/10</span><br />Üks silmapaistvamaid ja kiiduväärsemaid 2014. aasta filme. Väga tugev draama. Emotsionaalne ja võimas lugu psüühiliselt haige ja raskeloomulise lapse kasvatamisest. Lõpuosa oli eriti emotsioone esile kutsuv. Film on tormiline ja ilmekas, huumorit on ka. Aeg möödus tõesti kiiresti. Visuaalselt igati kenasti tehtud, pakkudes kohati väga huvitavaid lahendusi. Rohkem selliseid raputavaid elamusi!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieSeU-obXlJDPVkqaBaHOt3i0jLZ0ooGyREHPO3cWDauQ9W3t9OtxIe1XyLsUYCucmy92ZIipEC3hw8fFG5ZZ2dzGhahDi-GkApBWkk6KxVCYBZxFpBT5U4cpO130HJUt0VVIZcdFptKbq/s320/mommy.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Imitation Game </span>("Imiteerimismäng") - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Hästi tehtud biograafiline draama mõistatusilkust matemaatikust Alan Turingust. Benedict Cumberbatch on oma oscarinominatsiooni auga ära teeninud. Filmis kerkivad esile 2 suuremat teemat. Esiteks Enigma koodimasina lahtimurdmise saaga, mis oli täitsa haarav. Teiseks Alan Turingu olemus - täpsemalt oma homoseksuaalsuse varjamine (tol ajal omasooiharus karistatav) ja sellega kaasnevad katsumused. Cumberbatch on hästi esile toonud peategelases peituva valu ja psüühilise murdumise. Kiidan linateose kõrgetasemelist lavastust ja üldse teostust.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">1944 </span>- <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Elmo Nüganen on hakkama saanud täitsa viisaka sõjafilmiga. "1944" on vajalik film eestlastele, rääkides tähtsast perioodist meie ajaloos. See on hea viis värskendada meie ajaloolist mälu. Soovitan küll kõigil vaatama minna, kes pole veel seda näinud! Lahingustseenid on minu arust okeilt tehtud. Möllu ja actionit ikka on, kuid see pole vast kõige olulisem. Filmi emotsionaalsemaks tahuks on see, kuidas eestlased sattusid võitlema üksteise vastu ja seda veel võõras sõjas. Sõjastseenides on ka ilusaid ja inimlikke hetki, kus kerkivad esile rahvustunne ja väärtused. Film pakub mõtteainet teemal, kui õigustatud oli eestlaste osalemine, kas siis Saksa või Vene poole peal ning kas neil oli üldse valikut. Õnneks jäädakse pigem neutraalseks, ega tehta niivõrd sakslasi või venelasi maha. Suurt moraali ei loeta. Ülkokkuvõttes räägib film ikkagi sõja mõttetusest. Inimesi hukkus 2. maailmasjas palju, kuid see ei olnud niivõrd sõda inimeste vahel, vaid pigem erinevate riikide ja ideoloogiate vahel. <i>Make love, not war!</i><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_7rgJvqJsVUjn0zUcTv6PAVeKOEkVVsm08LPzHcJhzzB3w4hoPm92Stfrrz0-9EixpzWqLS_oQVTQ2aWPEyGMcu1VuYiv66q0p64jdiLsTcLiWzNY7xQDbOuuYnstzpSN-1VHcupC5vME/s320/1944.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">American Sniper </span>("Ameerika snaiper") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />USAs lained löönud ja palju vaatajaid kogunud Clint Eastwoodi uusim linateos ei vaimustanud mind. Tegu siis 6 oscarile kandideerinud tõsielul põhineva filmiga ühendriiklaste suurest sõjasangarist - ses suhtes on arusaadav, miks film seal maal laineid löönud on. Filmi huvitavamaks küljeks on minu jaoks eelkõige inimese psüühika uurimus. Selge see, et sõjakoledused muudavad inimese psüühikat, teinekord üsna halvavalt. Ka peategelase Kyle'i vaimse tervisega pole kõik korras. Kyle on ka ohver, sõja ohver. Bradley Cooperilt jällegi suurepärane töö.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Still Alice </span>("Siiski veel Alice") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Sisu koha pealt masendav ja melanhoolne film. Raske draama, aga mulle meeldis. Minu jaoks oli filmis piisavalt pinget aga ka helgust ja südamlikkust. Liiga morbiidseks asi ei lähe. Filmis olid mõned kohad, mis kutsusid esile eriti tugevaid emotsioone. Muidugi Julianne Moore on väga-väga hea, tema rollisooritus on vaatamist väärt. Ega ta ilmaasjata oscarit ei võitnud. Inimlik ja hingeminev film.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0_ZdtmX0-sw4yUohXF_CkWX88vQooJl6l6hMcv6FjVqPGF58GInAM73KiNMsVJbOxz3v3QLSVyq9-r3KYXKrG2peJKYZzltsRUL6nn0Nre-RTy4PcO0mgPfBADT6RMXNAgIJOBrE8P7xX/s320/stillalice.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-3158505582324712982015-02-18T21:59:00.003+02:002015-02-18T22:25:06.420+02:00Jaanuar kinos<br />
Jaanuaris jõuab traditsiooniliselt kinoekraanidele palju suurepäraseid linateoseid. Mitmed oscaritele kandideerivad filmid linastuvad meil just aasta alguses. Kokku sai vaadatud 9 mängufilmi ning 1 kontsertlindistust. Oli palju tõeliselt muljetavaldavaid rollisooritusi: Jake Gyllenhaal ("Nightcrawler"), J.K. Simmons ("Whiplash"), Julianne Moore ("Maps to the Stars"), Michael Keaton ("Birdman"), Edward Norton ("Birdman"), Eddie Redmayne ("The Theory of Everything").
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Nightcrawler </span>("Öö kutse") - <span style="font-style: italic;">10/10</span><br />Julgen väita, et "Nightcrawler" on käesoleva kümnendi üks muljetavaldavamaid krimidraamasid (võib öelda ka krimipõnevik või põnevusdraama). Ma sattusin täiesti ekstaasi. Film on äärmiselt pingeline ja intrigeeriv. Jake Gyllenhaal teeb aasta (ühe) parima rollisoorituse - milline põnev, judinaid esilekutsuv, väga hästi kirjutatud ja veel paremini välja mängitud antikangelasest karakter! Peategelase salakavalus, jõhkrus ja kummastav käitumine, olles samal ajal väliselt viks ja viisakas, teevad temast vägagi meeldejääva ja huvitava karakteri. Film teeb oma looga tabava kriitika (seejuures otsest moraali ei loeta) uudistesaadetele ja üldse meediale, kus on suur osakaal on vägivallal ja krimiuudistel, nii et koguni sõltutakse kuritegevusest. Siin tekib küsimus, kui kaugele võib minna, et saada intrigeeriv uudislugu. Film on laitmatult lavastatud ja väga kena operaatoritööga pakkus tõeliselt suure ja nauditava elamuse. Esimene 2014. aasta linateos, mis on saanud minult maksimumhinde.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLmz4Z5D5kkbdskjYKoVwdMmQ-i45ES8FiwHfZPsen6vDKMyDUoSQJfixpf10vwrHi3X9QmRgkKQVM7w-JQSM5PvPvsU8qGqNblUMAFSlOCBxhIJJNSSNRp6T-uUaN5rDHRl4K4vChkGW7/s1600/nightcrawler.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Whiplash</span> - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Paljudes arvustustes on kirjeldatud seda kui spordifilmi. Seda võibki võtta nii, sest peategelane soovib omal alal tippu jõuda ja on nõus selle nimel kõvasti trenni tegema. Veri, higi ja pisarad kuuluvad täitsa asja juurde. Psühholoogiline sõda peategelase ja pedagoog Fletcheri vahel pakkus põneva vaatemängu. Muidugi lõpp oli vaimustav. Vaimustav oli ka J.K. Simmonsi osatäitmine, kes mängis teravkeelset ja võimukat türanni vägagi ekspressivselt. Tõenäoliselt võidab ka kuldmehikese, mida ta igal juhul väärib. Hea pingeline film.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Unbroken </span>("Murdumatu") - <span style="font-style: italic;">5,5/10</span><br />Üllatavalt vähepakkuva ja vähese pingega stsenaariumiga on vennad Coenid hakkama saanud. Mart Raun ütles põhilise ära ühe lausega oma <a href="https://martraun.wordpress.com/2015/01/09/whiplashunbrokenmaps-to-the-stars/" target="_blank">blogis</a>:
"Korrektne, kohati jõuline ja mõjuv, ent nii vormilt kui sisult klišeelik, kulunud ja üsna ilmetu päriselul põhinev lugu, mida Hollywood suudab kinnisilmi toota". Ei tahakski rohkem suurt midagi lisada. Ühe korra kannatas ära vaadata, kuid mingit elamust kui sellist ei saanud.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Maps to the Stars </span>("Tee tähtedeni") - <span style="font-style: italic;">8,5/10</span><br />Milline sünge, sünge film David Cronenbergilt. Hollywoodi tähed maadlevad psüühiliste probleemidega. Olulisemad tegelased on omamoodi segased ja kohati täitsa patoloogiliselt käituvad. Siit filmist võib leida Cronenbergile omast brutaalsust, aga ka perverssusi. "Maps to the Stars" suutis mind isegi šokeerida ja raputada (ilma labaseks muutumata) ning see mulle meeldis. Tahaks, et jõuaks rohkem taolisi julgeid, aga maitsekalt tehtud filme kinolevisse. See film ei ole kindlasti mõeldud massidele, vaid sobib selgelt kitsamale ringkonnale, kes suudab taluda sellist morbiidset ja šokeerivat linateost. Liiga "hull" nüüd ka asi pole, sest filmis leidub parajal määral ka huumorit, mis muudab vaatamise kindlasti talutavamaks. Julianne Moore teeb hiilgerolli. Tema tegelaskuju on haiglane ja pöörane, misjuures Moore'i hingestatud sooritus ja rolli sisseelamine muudavad selle vaatemänguks omaette. Kui ta poleks mänginud samal aastal filmis "Still Alice", siis oleks Julianne tõenäoliselt selle rolli eest naispeaosa oscarile kandideerinud. Ma ei tea, kas mul on kummaline maitse, aga mind paelus väga see sünge, kõle, veider ülevaade Hollywoodist. Väga hästi lavastatud!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxzWbhREIPYNE7G6rvK9kM16FsMqMXwrN_L7lwfUHpXovirXybTp-Fo5yMYBjh5MOSMN3ODct3Yy0WBDA4-WenVkiauVxAilJ6cRmbZxLOOsw-WJzJSINugRek06r5DJckc4c8eqg6FaAp/s1600/maps.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Birdman </span>("Lindmees") - <span style="font-style: italic;">9,5/10</span><br />See film pakkus alles vägeva elamuse! Üks lahedamaid, aga ka unikaalsemaid 2014. aasta linateoseid. Film on intensiivne, pingline ja humoorikas. Raske oli ennustada, mis edasi juhtuma hakkab. Käib lahe mäng fantaasia ja reaalsuse vahel. Film on veider, aga seda heas ja humoorikas mõttes. Äärmiselt head näitlejatööd. Eriti säravad peaosaline Michael Keaton ja Edward Norton. Emma Stone on ka pagana hea näitlejanna. Mind imponeeris väga operaatoritöö. Kaamera pidev liikumine pikkades kaadrites ja vahepealsed suured plaanid näitlejate nägudest keevaliste dialoogide ajal olid äärmiselt nauditavalt tehtud. Üldse kogu kaameraliikumine on huvitavalt lahendatud. Operaatoritöö on tõesti fenomenaalne! "Birdman" on hetkel "Nightcrawleri" järel mul 2014. aasta filmide seas lemmikuselt 2. kohal.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwgvxw2fE9HWBRfyVBOoYUJvUCS8o-RaA_oZGhoJ7s65bbL3-KAOrbAepRmBYYpQ6sDmLUh1BWrNbcS97sgRVe0FiZ7joJzp7sdgOnob4cFw9ahj0PdUJbWxiQ-2WT6Vw2uGWGbUDxeIOY/s1600/birdman.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Big Eyes </span>("Suured silmad")- <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Keskpärase sisuga eluloofilm, muidu okeilt tehtud. Tim Burtonile omaseid kiikse ning põnevad ja kummalised karaktereid siit kahjuks ei leia. Filmiga tahetakse kritiseerida kunsti kommertsialiseerumist. Ei olnud väga huvitav ja piisavalt usutav linateos.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Queen Rock Montreal '81 </span><br />Queen kuulub mu lemmikute hulka ja näha nende täispikka kontserti kinos, kus heli ja pilt on hoopis midagi muud kui kodus, oli ammune unistus. Igati suurepärane konstsert. Brian May on ikka hämmastavalt hea kitarrist. Mercury vokaalsetes võimetes ei kahtle vist keegi, aga ka instrumentaalne pool on täiesti esmaklassiline. Queeni nelikust olid kõik tasemel. Mõnes kohas läksid ka silmad märjaks, kuna Queen on nii südamelähedane mulle, näiteks "Play the Game'i" alguses. Kui eraldi veel välja tuua veel lemmikum lugu antud esinemisest, siis selleks oleks "I'm in Love with My Car", kus muide laulab trummar Roger Taylor. Siis veel "Keep Yourself Alive oli eriti hästi esitatud. Muidu väga õnnestunud konstert algusest lõpuni. Pilt oli üllatavalt kvaliteetne ja heli ka OK.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Foxcatcher </span> - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Kõledusttekitava atmosfääriga aeglaselt kulgev draama. Film oli siiski minu jaoks kohati liiga veniv ja igavapoolne. Jällegi hästi näideldud film. Carell, Tatum ja Ruffalo väärivad kiitust. Carelli poolt mängitud rahulik (nii rahulik, et hakkab kõhe), ekstsentriline ja haige hingega mees, tõi oma peidetud ähvardava olekuga filmi sisse pinget. Kogu aeg oli tunne, et midagi halba võib juhtuda. Tegu ei ole kergesti mõistetava linateosega. Mul oli raske aru saada filmi võtmesündmusest ja teatud du Pont'i otsustest. Ei köitnud piisavalt, kuid vaadatav draama. Samas pildikeele kohta ei ütleks ühtegi halba sõna.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_iD7lhL_c61DlM_cxB7eIXEZuBz9UnQgvP7Po0jrr5C6ZJusNlDRDJsxJT4b7BtNOuZYSe2bkIXuYKwHleps1Kirgm_mLASVCCguD3HStl_e5kfb6srnjz2F_MZbRD8KJhVcUaav2Qx3D/s1600/foxcatcher.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">'71 </span>- <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Korralikult meisterdatud haarav põnevik. Filmis käsitletakse 1971. aasta väga ebastabiilset ja ohtliku olukorda Põhja-Iirimaal (tegevus toimub Belfastis). Noor Briti sõdur jääb üksi vaenulikku linna, kus Briti soldatitesse suhtutakse vimmaselt. Käib pidev tagaajamine ja teiselpoolt siis põgenemine. Aset leidev kassi-hiire mäng on igati realistlik. Ajuvaba <i>action</i> puudub, oht tundub vägagi reaalne.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Theory of Everything </span>("Kõiksuse teooria") - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Täitsa hästi tehtud eluloofilm. Film räägib peamiselt Stephen Hawkingi ja tema naise vahelistest suhetest. Ühest küljest armastus- teisest küljest kannatuslugu. Minu arust oli võrdlemisi haarav. Võibolla jäi lugu natuke liiga pinnapealseks, sügavust oleks võinud rohkem olla. Imalust või klišeesid ei olnud häirivalt palju. Eddie Redmayne on peaosas tõesti väga hea ja piltilus Felicity Jones on talle vääriline partner - absoluutselt õigustatud oscari nommid.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMAIuOnFpYq6UUm-0oHHWmCazcLqayR6ZoAdpNlYsx9NKKZXyV9aoCJ5cWLEne4iZ4V3VGOFlLzwawx3cIQT-alb1Pzl8mNHj3RTejmMx0vU4W97PmhckOBpe5VaAI0O3bhOOCUv8oMI7Q/s1600/theoryg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-25772139311990268642015-01-28T21:07:00.000+02:002016-02-10T22:31:42.677+02:00Aasta 2014 kinos, top 10<br />Traditsioone peab hoidma! Nagu iga eelneva blogiaasta alguses, jätkan ka nüüd tava teha eelmisest aastast kokkuvõte ja tuua välja parimad (lemmikud) möödunud aastast. 2014. aastal nägin kinos 70 täispikka filmi. Nendest 2 olid dokumentaalid, ülejäänud kõik mängufilmid. Animatsioon jäi paraku nullipoisiks. 70-st 5 olid kordusvaatamised. Kinode jaotus formeerus seekord selliseks:<br />Artis - 27 korda<br />Solaris Kino - 16<br />Sõprus - 14<br />Coca-Cola Plaza - 12<br />Kosmos - 1.<br /><br />Filmide valik oli hea ja mitmekesine. Kinolevi on meil ohter, eriti just Tallinnas. Vaataja saab päris kena ülevaate maailma filmiparemikust. Selleks, et 70 filmi täis saada, "pidin" väga vähe labaseid kassahitte vaatama (oleks tahtnud, oleks saanud ka ilma nendeta sellise arvu). Seejuures PÖFFil nägin 11 linateost. Võib öelda, et ca 50 korralikku filmi sai aasta jooksul kinos PÖFFi väliselt vaadatud, mis on tegelikult korralik arv. Eesti film oli ka pildis. Noore lavastaja Martti Helde linateos "Risttuules" oli niivõrd erakordne, et pääses auga minu top 10-sse. 2014. aasta Eesti mängufilmidest meeldis ka Maimikute "Kirsitubakas". Raagi "Ma ei tule tagasi" ja Jaan Toomiku "Maastik mitme kuuga" valmistasid kerge pettumuse, kuigi kumbki neist pole otseselt halb film.<br /><br />Enne kui asun 2014. aasta kinos nähtud filmide top 10 juurde, mainin igaks juhuks ära, et sellised tipp-topp 2014. aasta filmid nagu <b>"Nightcrawler"</b>, <b>"Birdman"</b> ja <b>"Whiplash"</b> on kaetud käesoleval aastal ja seega arvesse ei lähe. Näiteks "Nightcrawler", mida õigupoolest oli võimalus ka vanal aastal näha, oleks tabeli kinni pannud. Edetabeli koostasin siis linateoste vahel, mida nägin esimest korda 2014. aastal ja kinos. Arvestan ainult uusi filme (2012. kuni 2014. aasta omi) ehk siis jätan välja retsospektiivide käigus linastunud vanemad filmid, mida küll ei kogunenud just palju (5). Nüüd siis minu absoluutselt subjektiivne filmide edetabel.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">10. La Vénus à la fourrure ("Venus karusnahas")</span><br /><img style="display:block; margin: 8px auto 8px; text-align:center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_l2jQO7ic-JHaW62QkovhaKVslaEwGt372wlyFsLPHTSUuA8kJPQ4vQ4FgaqrCgXxuWMO7ttK8yLUsYUfku4H5bJCcGdGCaicZIgpy1afiNWlIL8HnhMksUvbNK63TS95nREZvi-cO5TR/s1600/venus.jpg" alt="" border="0" />Väga vinge linateos Polanskilt! Tegelasi on ainult 2 ja kõik toimub ühes ruumis ehk film on minimalistlik, kuid tuline dialoog ja suurepärane näitlejamäng (au ja kiitus Seigner'le ja Amalric'le) on vaatamist väärt. Küllaltki lõbus tükk, mis pakkus oma mitekihilisuse ja mõistatuslikkusega huvitava elamuse.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">9. La vie d'Adèle - Chapitres 1 et 2 ("Adèle'i elu: 1. ja 2. peatükk")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLbyzWDsxOUoUGR3JitLKNUwtB-KQVjwFa1lTkH7MKCGCufPlEGYjPKVMlAnWSjAnyh10-at39BClspcVJa-kQe-R8qK8AQq_8YHY3tOlsmIGHj_Oty_bV2BogxOlBFzdIga-9rQfs24of/s1600/adele.jpg" alt="" border="0" />Tugev intelligentne draama, kõrge kunstilise tasemega. Naistevahelisest armastusest on raske teha veel elulisemat ja mõjuvamat filmi kui "Adèle'i elu".
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">8. August: Osage County ("Augustikuu")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLkrEMlEgyeXQwhp9wefkARTQqCSuAzqNhUH5qtkt2H-TxJViUDlEwst7TxyYwyVHlEwRdV1ZOLtrrBNK8HTxE_Gb5ArJE8W8-V_0Rz51ZTxDW6VddseDS3byfpACz1nSLbt_m3zV7JTvZ/s1600/august.jpg" alt="" border="0" />Filmi tõmbenumbriks on suurepärane Meryl Streep (igati õigustatud oscari nominatsioon), kelle sapine ja terava sõnaga tegelaskuju tõi sisse palju intriigi, tänu millele oli film kaasahaarav. Eriti haaras mind tegelaste vahel tekkinud pinget täis õhkkond, mille toimimisele aitasid kaasa väga heal tasemel näitlejatööd.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">7. Risttuules</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2TikgDjgRFpOM6TVKpWhENJjKrfpVIJ11czmf6Htz7XspfpGxwK0S7hUSvypGLjSiumAretclvd5INMLz7BvHndMAlLmS6y1tzSMMYUcn7VetMZWfZgH39iQhHN4xW0OuoxCqKXwXf62e/s1600/risttuules.jpg" alt="" border="0" />Väga ilusa pildikeelega südantliigutav film. Martti Helde uues vormistiilis (<i>tableau vivant</i>) linateos oli väga ambitsioonikas ettevõtmine, kuid kukkus vägagi esteetiliselt ja väljapeetult välja. Hindan seda, kui peenetundeliselt käsitles ta traagilisi sündmusi. Eesti filmi jaoks on "Risttuules" tõeline suursaavutus.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">6. 12 Years a Slave ("12 aastat orjana")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1ltCx9B6ubRazAMeWXPTBxWRQxaDgzltpRoyrRbwZOW9u1344nsL2oB9uW5UdTYN4zahl5z4CEGDEmipvwkRJz0T8ME-TwXftBsqExUUuwgbzPZl0u79arDM8gr0Nd8V7zJ5vHaXX1phN/s1600/12years.jpg" alt="" border="0" />Steve McQueen on üle aasta taas minu top 10-s (2012. aasta kinotopis saavutas "Shame" 3. koha). Jõuline ja parajalt karm draama. Väga kenasti jutustatud ja suurepäraste näitlejatöödega. Mind paelus enim peategelase muutumine ja orjuse justkui omaksvõtmine läbi kannatuste, kuid samas vabadustahte säilimine ja mitte allaandmine hoidis üleval head pinget. Film on igati kvaliteetselt teostatud.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">5. Boyhood ("Poisipõli")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAOh7iL2cNNFRTb27I9_y-ahQ0Tbsql6L6a2k1HUMr8w4u18REBenHgHgtdmNssX29nsg9Ouwya1i76f3XJAuEe_75dypRte5OT9OYDGaOtbv7M5coFkUU_IYZqf76dhySy18386ITpfB0/s1600/boyhood.jpg" alt="" border="0" />Ainulaadne linateos ühe poisi suureks kasvamiseks. "Boyhood" on äärmiselt südantsoojendav, inimlik ja eluline ning pakkus mulle palju äratundmisrõõmu. Üks tähelepanuväärsemaid 2014. aasta filme. Teha heal tasemel film 12 aasta jooksul ja sama näitlejaansambliga on erakordne!
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">4. The Grand Budapest Hotel ("Grand Budapest Hotell")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzXOPwCBuF_mmItZku_eZeRxd1N4JDXdJ3mcQs_VbirCyiyP9dfiOfFuIjQvxLxnceYYAPZPxrksnyN1l3bGMBMeaEwmqk_Os_kLts_IO8sUqJguYpP_rnGwDoz2EOkdnUmAJ0i8zeIMPz/s1600/grandbudapest.jpg" alt="" border="0" />Muhedaim filmielamus 2014. aastast. Mõnus soe huumor. Äärmiselt stiilselt ja maitsekalt värvikirevalt kujundatud linateos. Lavastus on üleprahi - kõik on nii hästi paigas ja hoolikalt lihvitud. Ralph Fiennes võiks rohkem komöödiates mängida!
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">3. Gone Girl ("Kadunud")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6mXcbRHWGDpjJsWW4mcPeVO0gNGxFFPj0_KWP6bGWwICs6CpCt1d3RnyDmfuVob-ZirNdx86XBM6wbbpU7YVTqAgdsYPdtjyGx1nCpSAUAdOCzMFMAtxxqcjzVlhlZplNq3AENVNy0aaL/s1600/gonegirl.jpg" alt="" border="0" />David Fincher on ikka tase omaette. Järjekordne meistriteos mehelt. Puhas kvaliteet iga külje pealt. Viimaste aastate üks nauditavamaid ja kaasahaaravamaid põnevikke. Ja mida teeb Rosamund Pike!? Timo Diener ütles hästi: "Rosamund Pike andis meile sellise tõupuhta külma bitchi, kelle sarnast me pole kaua aega kinoekraanil näinud". Parim 2014. aasta rollisooritus naiste seas.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">2. Elephant Song ("Elevandi laul")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuEzFCRB2gcgNiokwGt1S7jKD78rfucW_c6b1YZ7hPdOAjWtJKHybzzsPJMjVT4hOetaqnETaqu4fs1abqiecK5Q9XPn3dn6Y05rZS9lUap7Kw3zocnHGAj-wvxJmGrPL-F9zsKp9HHfTg/s1600/elephant.jpg" alt="" border="0" />Mulluse PÖFFi suurim üllataja. Pingeline psühholoogiline draama vaimuhaigest mehest, keda mänginud Xavier Dolan sisuliselt "varastas" filmi. Äärmiseslt huvitav tegelaskuju. Tema kavaldav psühholoogiline manipuleerimine paelus väga. Lahti rulluv müsteerium oma mitmekihilisusega on haarav ja sisaldab ootamatusi. Filmis on suurepäraselt hakkama saadud pinge kasvatamisega, et seda võib ka trilleriks nimetada.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">1. Il capitale umano ("Inimkapital")</span><br /><img style="display: block; margin: 8px auto 8px; text-align: center;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwgHi9b8sex_-3bggTFSJqMP1buONPbnuucn3Xdy7yEJ2VMZHE-h8ItkcHbv6mxbZg3CU_p8nHjhezg6955vvBQ4vX0n62r3dQRjHsE3upKZjypeZx9oKxZahOaoaYHmf52xrehDsgS4bd/s1600/inimkapital.jpg" alt="" border="0" />Realistlik ja hästi jutustatud Itaalia kvaliteetdraama. Põnev ja kergesti jälgitav. Filmi ühiskonnakriitika on tabav. Lavastaja on suutnud kujutada tegelaste (indiviidide) konflikti ühiskonnaga vormikindlalt ja ilmekalt. Seejuures mingeid keerulisi sümboleid või metafoore õhku ei paisata, kõik on arusaadav. Ei oskagi väga täpselt seletada miks, aga see linateos läks mulle väga korda.
<br /><br /><div style="text-align: center; font-weight: bold;">..............................................................................<br /><br /></div>Väike <i>honorable mentions</i> ka lõpetuseks ehk siis filmid, mis on kiitust väärt, kuid jäi natuke vajaka edetabelisse pääsemiseks:
<b><br />Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann ("Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus")
<br />Magic in the Moonlight ("Maagia kuuvalgel")
<br />Tähed õlgadel ("Starred Up")
<br />Only Lovers Left Alive ("Armastajate igavene elu")
<br />American Hustle ("Ameerika afäär")
<br />Force Majeure ("Vääramatu jõud")
<br />20,000 Days on Earth ("20 000 päeva Maal")
<br />Philomena
<br />Dallas Buyers Club ("Elujanu")
<br />Nymphomaniac ("Nümfomaan")
</b><br /><br />Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-54885234953504104362015-01-11T20:52:00.002+02:002015-01-27T22:01:13.251+02:00Detsember kinos<br />
Detsember oli kvantiteedi poolest keskpärane - vaatasin 6 filmi suurelt ekraanilt. Kvaliteedi koha pealt mõnevõrra üle keskmise. Üle mitme aasta oli jälle Kosmosesse asja, kus sain elu esimese IMAX kogemuse.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Trash </span>("Praht") - <span style="font-style: italic;">6,5/10</span><br />Minu silmis ei ole tegu teab mis märkimisväärse draamaga. Natuke ehk liiga lapsik minu maitsele. On sihuke kurb-tore filmike. Omad põnevad kohad on täitsa olemas. Ühekordseks vaatamiseks kõlbas küll, aga mingit sügavat jälge ei jätnud. Rooney Mara on hakanud mulle üha rohkem meeldima - igati sümpaatne ja ka ilus näitlejanna.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Boyhood</span> ("Poisipõli") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Siiras ja väga eluline film ühe poisi suureks kasvamisest. Oli palju äratundmisrõõmu, film kõnetas mind täiega. Endagi lapsepõlv tuli meelde ja nii mõnigi olukord tuli tuttav ette. "Boyhood" ei ole küll jalustrabav, kuid kogu see inimlikkus ja elulähedus läksid mulle väga korda. Filmis leidub hästi läbi mängitud dramaatilisi situatsioone, kus ei pingutata üle. Õnneks ei toodud loosse sisse liiga palju traagikat, vaid jäädi rohkem loomulikuks. Rohkem on küll toredaid hetki. Eriti meeldisid mulle perekondlikud muusikalised hetked, kus Ethan Hawke mängis kitarri. Hawke poolt suurepäraselt mängitud isa ongi mu lemmiktegelaseks filmis - parajalt muhe tüüp - mulle meeldis see, kuidas ta lastega suhtles. Muidu on tegemist tõeliselt fenomenaalse ja unikaalse filmiga, puhtalt juba sellepärast, et seda filmiti 12 aasta jooksul ja nii, et peamistes rollides olid samad näitlejad. "Boyhood" on üks olulisemaid 2014. aasta filme.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglA2xKds4eS_H9B12q0YVaMKQ7vtnZN0x2mIYCz3qSN9iudld5jw9fH6NaumbwdBb10ySACIPqkUi63gZXnKkEwhTEYlZuY0fJoOPWssFZMszaBn4YhixEKeXf6oj6tLUy2RQk6fnoyaGe/s1600/boyhood.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Nullpunkt </span> - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Täitsa okeilt tehtud noortele mõeldud film. Laias laastus on siin pistmist klassikalise läbi raskuste tähtede poole linalooga. Peategelasel (täitsa viksilt tehtud roll Märt Piusilt) katsumusi jätkub. Usutavusest jääb aga vajaka. Pigem ongi see kerge vaatamine ja ega kooliealistele üldiselt ei meeldigi rasked draamad. Samas leiab siin nii mõndagi õpetlikku. Mind imponeeris kõige peategelase ja tema hullumeelse ema vahelised suhted. Epp Eespäev on oma rollis väga veenev, kus ta toob oma ettearvamatu käitumisega sisse huvitavat pinget. Tubli mängufilmi debüüt režissöör Mihkel Ulgilt.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann </span>("Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus") - <span style="font-style: italic;">8,5/10</span><br />Tore, kui vahel saab mõne komöödia ajal palju naerda. Mulle lihtsalt läks see huumor peale. Palju leidlikke nalju.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC6dgxFXYLygCdlbBiZUsqYZ10edlBLNEazF2ZVb0WGNwaBslxlIYjRrwkfqWvFbzu-r8eyh9gWWYPjEgjrk_yLuP1rkGt1jbnJWoOaoRb1YoNP_Pw4e31gRTIWxxDMO8vWiqaw3uMUTqp/s1600/100.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Hobbit: The Battle of the Five Armies </span>("Kääbik: Viie väe lahing") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Minu esimene film vastavatud Kosmose IMAX saalis. Saal oli kena ja tool mugav, ekraan mõnusalt suur. Sain suht OK elamuse, kuigi sisu poolest on film üsna nigel. IMAXi suurepärane pilt päästis palju ja kohati täitsa nautisin vaatemängu just visuaali pärast. Suur lõpulahing jättis süžee koha pealt ebamäärase ja isegi kohmaka mulje ning polnud eriti pingeline. Üldse kogu film kaldus umbmäärasuse poole, kuna ekraaniaega said mitmed ebavajalikud tegelased (nt Legolas). Mõned koletised olid küll ägeda välimusega ja siin seal sai natuke nalja, kuid pigem võib pidada seda lastefilmiks. Tegelastes veel rääkides, ei saa mainimata jätta, et Tauriel (Evangeline Lilly kehastuses) on ebamaiselt ilus. Tema oleks küll võinud rohkem ekraaniaega saada :). "Lord of the Ringsi" trioloogia on selgelt parem, kui "Kääbiku" oma.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Force Majeure </span>("Vääramatu jõud") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />See palju auhindu ja nominatsioone saanud teos väärib igati tunnustust ja tähelepanu. "Vääramatu jõud" on oma olemuselt psühholoogiline draama perekonnakriisist, kuid sisaldab ka kõvasti head musta huumorit. Film pakub palju mõtlemisainet paanikaolukorras aset leidnud perekonnapea ootamatu käitumise ning sellele järgnenud abikaasade vaheliste hilisemate reageeringute üle. Mängu tulevad moraaliküsimused. Filmi käimasaamine võttis aega (ehk liigagi palju). Alguses oli palju staatilise üldplaane, kus midagi märkimisväärset ei toimunud. Pere idülli lõhkunud sündmus, pani aga asja nii käima, et vahepeal läheb olukord päris tuliseks. Tänu palju kasutust leidnud mustale huumorile oli seda lust vaadata. Mulle meeldis see, kuidas lavastaja Östlund on pingega osavalt mänginud. Ühel hetkel tundub, et olukord on laabumas, siis aga naine plahvatab. Filmis on palju ootamatusi ja raske on ette näha millega kogu krempel lõppeb, kuid õnneks ei väljuta realistlikkuse piiridest. Kiiduväärt linateos!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjobHzVHcPkfraGt0IBXRBpy1wYLqsklkmhITPwQqToN2ytPdaoDrcG41-1sipeHGfWMQswmDA-YI3T-0weuZrJA4gbCHx78wt7Cdku8r9zuIUcoP1ojjbxIwH8dL5rizAVBuFziVxtFwyg/s1600/forcemajeure.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>
Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-6880680991012888032014-12-18T22:54:00.002+02:002014-12-18T23:00:05.706+02:00November kinos<br />
November oli tihe kuu, kokku sai kinos käidud 13 korda. Neist 11 leidsid aset PÖFFi raames, sellest võib lugeda <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com/2014/12/veelkord-poffist.html">siit</a> ja <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com/2014/11/poff-juba-poole-peal.html">siit</a>. Seega teen praeguses kirjutises juttu ülejäänud 2 filmist.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Interstellar</span> ("Tähtedevaheline") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Christopher Nolan on teinud äärmiselt pretensioonika suurfilmi. Film on oma ambitsioonikate teemadega pigem liiga laialivalguv ja ei jäta terviku muljet. Palju suuri teemasid, aga põhjalikuks ei minda ja vastuseid antakse vähe. Minu jaoks oli loogika puudulikus ja vastuolulisus liiga suur, et film oleks vähegi sügavalt mõjunud. Ajaga mängimisega mindi selgelt liiale. Tegu on pigem kiiresti ununeva teosega. Minu arust läks lõpp eriti jaburaks ja jättis kogu asjast ennemini naeruväärse mulje. Selge see, et tegemist on ulmežanriga, aga oleks tahtnud ikkagi rohkem ratsionaalsust. Suurt kasu ei olnud ka viidetega Kubricku unustamatule ulmeklassikule "2001: A Space Odyssey". Samas film näeb hea välja. Visuaaliga on kõvasti vaeva nähtud ja tulemus on igati vaatemänguline. Spektaakel on võimas ja tehnilise külje pealt ei ole millegi üle nuriseda. Film on iseenest hästi lavastatud, Nolan on ikkagi oma ala täielik tipp. Kindlasti tuleks esile tõsta McConaughey sooritust - mees tõestas taas, et ta on üks kuradi kõva näitleja. Üldkokkuvõttes ei pea ma "Interstellarit" halvaks linateoseks, lihtsalt sisu oleks võinud tugevam olla. See-eest on päris paljud nimetanud filmi aasta parimaks. Kahtlemata on tegu igatekanti tähelepanuväärse filmiga ja soovitan seda kindlasti kinos vaadata. <img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9ARY9gXk0gOKe-eK5HOnVr00zD_P9jJPdksPM46-5tFRUSs37KbOUMc4xXQnwKfjtbJwBo-sfz-fMVm9Y4rIg0slO18L8IEbiEn_Fpiprj0QrbmFeuEJDpTrPzKX5uKzU8pXmA5izJXL2/s320/interstellar.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Trip to Italy</span> ("Reis Itaaliasse") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Hea meelelahutuslik komöödia. Steve Coogan ja Rob Brydon tõestavad, et on üleprahi kooomikud. Filmi läbib nõtke ja vürtsikas huumor. Naljad on enamjaolt intelligentsed, kuid sekka satub ka mõni ropp ja natuke barbaarne. Üksteise ületrumpamist kuulsate näitlejate imiteerimises oli lõbus vaadata. Filmis on häid viiteid kuulsatele filmidele. Eriti melldis "The Godfatheri" paroodiastseen. Boonusena on taustaks kena Itaalia maastik.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-74795307241207919682014-12-07T01:05:00.005+02:002014-12-07T01:16:11.710+02:00Veelkord PÖFFist<br />PÖFF lõppes 6 päeva tagasi ja nüüd on viimane aeg teha kokkuvõte. Kõigepealt 5 filmist, millest pole veel kirjutanud pärast <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com/2014/11/poff-juba-poole-peal.html">vahekokkuvõtet</a>.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Kolgata ("Calvary", Iirimaa)</span><br />Igati tugev draama, hästi kirjutatud ja lavastatud. Dialoog on ühtviisi vaimukas ja teravmeelne. Filmis on hästi põimunud omavahel traagika ja huumor. Filmi hing ja süda on aga suurepärane Brendan Gleeson, kes teeb selle aasta ühe tugevaima rollisoorituse. Kuid on ka palju värvikad kõrvaltegelasi, keda mängivad kõrgeklassilised näitlejad (Chris O'Dowd, Dylan Moran jne). <span style="font-weight: bold;">7,5/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiE9sHGIoDyh760vlVYnrcXHM0B_FaCL-DWiwafUZWAK6oCYHDUapcU6hG6m4YAudKsDDK4_DEQ1sefQVNIXaclgGeKVcVQYEVkguxPiGjmhNImBARweiVWZCM9_iaxt2HjwW6y5NMPvkz4/s1600/calvary.jpg" style="display:block; margin: 10px auto 4px; text-align: center;" />
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Põrgu ("Inferno", Sloveenia)</span><br />Karm draama suurtesse raskustesse sattunud perekonnast. Vanemad võitlevad ellujäämise nimel kõvasti. Toimub šokeerivaid sündmusi. Seksi ja vägivalda leidub ka. Ei olnud just kõige paremini tehtud, pigem keskpärane. <span style="font-weight: bold;">6/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Elevandi laul ("Elephant Song", Kanada)</span><br />Tänavuse PÖFFi lemmik. Xavier Dolan (see sama mees, kes lavastas "Mommy") täielikult varastas filmi, tehes viimase aja ühe meeldejäävaima rollisoorituse. Tema mängitud vaimuhaigla patsient Michael on äärmiselt huvitav tegelaskuju. Michaeli kavaldav psühholoogiline mäng teda küsitlema tulnud haigla direktoriga paelus väga. Tema taibukas manipuleerimine haritud direktoriga teeb linateosest suurepärase psühholoogiline trilleri. Peategelase oskuslik allegooriatega mängimine lisab kaasahaaravust ja pinget. Jutu käigus vahel välja pursatud valus tõde pani Michaelile väga kaasa elama. Äärmiselt peenelt ja veenvalt esitatud roll Xavier Dolani poolt. Michaeli saatus ja olukord läks väga hinge. Minu jaoks üks parimaid 2014. aasta filme, kusjuures kriitikutelt pole film suuri kiidusõnu teeninud ja üleüldse on vähe tähelepanu pälvinud (6. detsembri seisuga vaid 89 hindajat IMDb's). <span style="font-weight: bold;">9/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEBC9UrcTWngTaiEoak6MQjqFIgCsCJ6FaS8GZDHj15CouaavqI9QHmdbaPcLYoHeRA_7DRv88TOMZ1BWI5ILYBthrBqGtXnnHo5RegjfY1DQif3G7HhWDnkjzWJo6g_21sV2m2zXDp2kw/s1600/elephant.jpg" style="display:block; margin: 10px auto 4px; text-align: center;" />
<br /><span style="font-weight: bold;">Hõim ("The Tribe", Ukraina)</span><br />Pole kunagi varem vaadanud sellist filmi, kus puudub rääkimine ja muusika, on vaid viipekeel ja taustaheli. Viipekeelt ma ei jaga üldse ja subtiitreid ka polnud. Seega pidin hakkama saama vaid visuaalkeelega ja sain pihta küll. Tegelased - kurttummad noored - on julmad ja brutaalsed. Tegeldakakse varastamise, peksmise ja prostitutsiooniga. Väga julge, mõjuv ja tähelepanuväärne teos. Paneb mõtlema selle üle, et riik peaks noortega rohkem tegelama. "Hõim" näitab, kui tähtis on filmikeel eraldi võetud tegurina. Tõeliselt jõhker ja võimas film. <span style="font-weight: bold;">6,5/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">20 000 päeva Maal ("20,000 Days on Earth", Suurbritannia)</span><br />Film on pooleldi dokk ja pooleldi lavastatud. Ses suhtes ei ole tegu klassikalise eluloodokumentaaliga muusikust. Üheks huvitavamaks osaks filmis on Nick Cave'i loomeprotsessi köögipoole näitamine. Vahepeal läheb muusika tegemine lihtsalt lahedaks jämmimiseks, mida oli tore vaadata. Nick Cave jättis endast põneva ja ladusa inimese mulje. Huumorist ei tule puudust. Filmi naelaks on aga raudselt "Jubilee Streeti" live-esitus - see oli lihtsalt lummav ja võimas ning ülihästi monteeritud. Need olid kõige nauditavamad 5 minutit, mida ma see aasta kinos olen kogenud. <span style="font-weight: bold;">8/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU94CDLA15wfXJAiKADhwnWzeuoQ1l0TPGVXPbOz8UOfVlqB3rwhkxskmEfLxLwecaxDHAZ6li9U8gUizrxNDzsvI7ErhnH7xiogN2QJ5lAi0KK80q0gwxy7weO29gz19v2osHUlL94gcf/s1600/20000.jpg" style="display:block; margin: 10px auto 1px; text-align: center;" />
<br /><div style="text-align: center;">-------------------------------------------------------------------------------<br /></div><br /><span style="font-weight: bold;">KOKKUVÕTTEKS</span><br />Seekord sai PÖFFil vaadatud 11 linateost. See oli muidu 8 aasta järjest, kui olen PÖFFil üle 10 filmi vaadanud. Jäin oma valiku üldjoontes rahule. Ühegi halva linateose otsa ei sattunud. Keskmiseks hindeks tuli "7,23", mis on ju OK. Siiski oleks tahtnud näha rohkem tõliselt tugevaid ja jalustrabavaid filme. Tõenäoliselt oleks näinudki, kui poleks välistanud nii kui nii hiljem kinno tulevad filmid, mille seas leidub kindlasti nii mõnigi tõeline pärl ("Whiplash", "Birdman", "Mommy", "Force majeure"). Kahju, et Roy Anderssoni "Tuvi" peab nii kaua ootama, mis hetkeseisuga linastub alles aprillis. Mõned filmid on juba praeguseks linastunud ka. Näiteks "Boyhood" meeldis väga, aga sellest kirjutan teinekord. Lõpetuseks traditsiooniline parimate PÖFFil vaadatud filmide top 5.
<br /><span style="font-weight: bold;">
<br />1. Elevandi laul ("Elephant Song")
<br />2. Tähed õlgadel ("Starred Up")
<br />3. 20 000 päeva Maal ("20,000 Days on Earth")
<br />4. Kolgata ("Calvary")
<br />5. Vaenlane ("Enemy")
</span><br /><br />Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-81176899619258511402014-11-23T01:06:00.003+02:002014-11-23T01:06:43.159+02:00PÖFF juba poole peal!<br />Nüüd, kui 18. Pimedate Ööde Filmifestival on poole peal, oleks õige aeg rääkida oma filmimuljetest. Valiku tegemisel otsustasin välja jätta need filmid, mis nii kui nii jõuavad varsti kinno. Tegelikult juba kahetsen, et Roy Anderssoni uusimale tükile <a href="http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/screen-internationali-kriitikute-valik/tuvi-istus-oksal-ja-motiskles-eksistentsi-ule">"Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle"</a> piletit ei ostnud. Väga suur huvi on mul ka varsti kinno jõudvate filmide <a href="http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/18-valitud-teost/vaaramatu-joud">"Vääramatu jõud"</a> ("Force Majeure"), <a href="http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/erilinastused/oo-kutse">"Öö kutse"</a> ("Nightcrawler"), <a href="http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/pohja-ameerika-konkurss/whiplash">"Whiplash"</a> ja Iñárritu
<a href="http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/screen-internationali-kriitikute-valik/lindmees">"Lindmees"</a> ("Birdman") vastu. <a href="http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/screen-internationali-kriitikute-valik/poisipoli">"Poisipõli"</a> ("Boyhood") juba jookseb ja selle vaatan tõenäoliselt juba PÖFFi ajal ära. Nüüd siis esimesest 6 nähtud linateosest.
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Põhjamaade Pariis ("Paris of the North", Island)</span><br />Parasjagu muhe ja tore komöödia (isegi pooleldi draama) tagasihoidlikust ja kinnisest põhjamaa mehest. Film on samas realistlik ja aus. Taustaks karge ja ilus Islandi loodus. Hea kerge vaatamine. <span style="font-weight: bold;">7/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghdIDh5Vjd6lDjypFd6hWz7ve2YVqYXDEiYyEKXv7rdqVPLSL3IItF0UV7ISAf1cWlXWjdhW8Yv-6Zh_zSbK6tADMUWEyzlrrTV8gvSQvYxdzC78JQDLyJhMUxJe5Ydyl_z797v6hHjJr3/s1600/paris.jpg" style="margin: 10px auto 1px; text-align: center;" />
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Fööniks ("Phoenix", Saksamaa)</span><br />Keskpärane draama Teise maailmasõja tagajärgedest, keskendudes põhiliselt ühe naise saatusele. Lugu on lihtne, aga ei olnud piisavalt veenev. <span style="font-weight: bold;">6/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Vaenlane ("Enemy", Kanada)</span><br />Ehtne <i>mindfuck</i> linateos, atmosfäär on olukorda toetavalt sünge. Põhiküsimus seisneb selles, kas peategelasel on teisik või on tegu fantaasiaga. Mina mõtestasin asja lahti nii, et mees vaevab identiteedikriisi käes. Müstiline linateos, kus otsad jäetakse lahtiseks ja tõlgendamisruumi on oi kui palju. <span style="font-weight: bold;">7,5/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnGUo65FUwdBJ3e-kRSJUyobd_XTwQ9LPQXGgcFv4EEU8GvQlwFsoFUoJT94TmVq6bQ9zr-ZaZfmBRQPVhiCouqKVRZQIIyFi2aphhaRTsvtG3Zpo_0bFzdckFvTecRPWLDNphi_z8fKBT/s1600/enemy.jpg" style="margin: 10px auto 1px; text-align: center;" />
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Ümbersõit ("Bypass", Suurbritannia)</span><br />Igati eluline draama. Lugu noormehest, kes on sattunud raskesse olukorda - raha vähe ja tarvis ka õde vaja üleval pidada, tervis jupsib, tüdruksõber ootab last. Tekib küsimus, kas ta suudab olla piisavalt vastutustundlik. Peategelasel on raskusi oma koha leidmisega ühiskonnas. Ega kuritegevusmaailmast abi otsimine olukorda kegemaks tee. Film on raskemeelne, kuid leidub põnevaid momente ja pinget. Mulle üldiselt istuvad sellised karmi realismi käsitlevad draamad. Korralik film, päris vaimustuses siiski pole. <span style="font-weight: bold;">7/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Tähed õlgadel ("Starred Up", Suurbritannia)</span><br />Väga korralik vangladraama. Parajalt brutaalne. Filmis on päris palju verd ja vägivalda. Noort jõhkardit mängiv Jack O'Connell on äärmiselt veenev, tõeliselt tugev rollisooritus. Film paneb arutlema selle üle, kas vanglas on võimalik "paraneda" kuritegevuskalduvustest. <span style="font-weight: bold;">8/10</span>
<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Itsi Bitsi (Taani)</span><br />Lustlik film hipidest 60-ndate Taanis. Lillelastele omaselt tarvitakse palju narkootikume, seksitakse ohtralt ning samas üritatakse maailma muuta. Tegelased on vabameelsed, kuid tekib konflikt, kui vaja vastutust üles näidata. Filmis on kasutatud head 60-ndate muusikat. Lahe film, natuke ka mõtlemapanev. <span style="font-weight: bold;">7/10</span><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgXF8JHAvbfxdhq7EmFh-yaiKravCYq8x37Fq8xLWCaTeJH_jXxFisO26a_DyiQmJUkd5hwmFw3daaCZZYFdapIgjTJf_uF5jtfNiCombfEjTaIMXfZS_sbaoeMluRKlIy254WXp0mPVi9/s1600/itsibitsi.jpg" style="margin: 10px auto; text-align: center;" /><br />Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-3344339437082080032014-11-16T23:44:00.003+02:002015-01-18T19:34:22.864+02:00Oktoober kinos<br />
Oktoober hiilgas kvaniteediga - koguni 10 linateost jõudsin ära vaadata, mis on selle aasta rekord. Hämmastavalt palju uusi Eesti mängufilme linastus lühikese aja jooksul ja kõik need 3 kuulusid ka minu kavasse. Polanski retrospektiivist valisin 2 linateost. David Fincheri ja Woody Alleni uusi meistriteoseid sai ka vaadatud ja ei pidanud pettuma! Lisaks oli üks omapärane ulmekas, üks actionit täis sõjafilm ning heatasemeline Euroopa film Juliette Binoche'ga peaosas.
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Ma ei tule tagasi </span>- <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Ilmar Raag tahtis teha äärmiselt realistlikku filmi, kuid tulemus on pigem ebausutav. Kahe tüdruku vaheline suhe ei olnud hästi välja mängitud. Kuidagi sihitu tundus nende rännak, kuigi sihtkoht oli välja mõeldud. Film on iseenesest väga inimlik ja on hingeminevaid kohti. Hea, et vähemalt polnud igavat lõpplahendust. Lõpu pööre oli hästi tehtud, hea üllatusefekt. Üldkokkuvõttes täiesti vaadatav draama. Raagi eelmine film "Kertu" oli aga parem ja terviklikum.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4dD_xw7O3bluYLziUW1-7KCTcN5uAv86fc2Dpc3apF6nxkjPDfajFzsuEqQMdu3e4mbG7qjcRHunw88SI6v_FSBij6dfKcJ_2tWUMWsaBefD6h-KYflKs6MSN_ojDTcy9ImHJZ0MUUHAb/s1600/maeitule.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Maastik mitme kuuga</span> - <span style="font-style: italic;">5,5/10</span><br />Kummaline film keskea kriisist. Vaatajale jutustatakse lugu ühe mehe allakäigust, mis on viimas teda hullumeelsuse seisundisse. Peategelane on rahulolematu mees, kelle tunded on sisuliselt kadunud ja ta ei huvit enam millestki. Üks peategelase armukestest küsib väga tabavalt, et kas mees üldse millestki vaimustub ja kas tema jaoks on midagi päris. Minu jaoks oli see Jaan Toomiku esimene täispikk mängufilm liiga filosoofiline ja oma kujundlikkuses liiga segane ning ei kõnetanud mind suurt. Eks Toomik tegigi pigem kunsti kui filmi. Mulle meeldis filmi puhul kõige rohkem reaalsuse ja kujutluse vaheline mäng. On põnevaid kaadrilahendusi. Toomik kasutas väga palju absurdi ning kohtati kukkus see päris lahedalt ja põnevalt välja. Omamoodi kunstifilm.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Gone Girl </span>("Kadunud") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Kuradi hea põnevik. Fincher ikka oskab. Müsteerium on igati kaasahaarav ja parajalt mõtlemapanev. Hea näide, et ei ole vaja mingit tobedat actionit, et film oleks põnev. <i>Mainstreami</i> kohta küllaltki julge ning samas Fincheri kohta ülatavalt huumorirohke linateos. Rosamund Pike teeb ülihea rollisoorituse. Lõpp oli väga hästi lahendatud. Hetkeseisuga 2014. aasta lemmik. "Gone Girl" on puhas kvaliteet iga külje pealt.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR2r6DjixRt19oVTG5M3WyoKL1kWpYd_KQnQ7-w9ZFrXRcHz09YeAGhMzZqx-DLi15eliVs6WC4P0Bn88RcoL73MtZy8QMSG-8KMfbEbL1c4ZC0VP9P7SkvoXVVFYbsZ1Qz7n8L8YzG1E2/s1600/gonegirl.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Pianist </span>("Pianist") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Võimalik, et parim Polanski film. Asjatundlikult näidatakse meile Teise maailmasõja ajal natside korda saadetud õudusi. Seejuures ei olda liiga moraalitsev või pealetükkiv. "The Pianist" ei ole siiski tüüpiline holokaustiteemaline linateos. Eelkõige on see ühe mehe lugu ellujäämisest. Mehe võitlust mitte muutuda hullumeelseks keset ümber toimuvat hullust on nii peenetundeliselt kujutatud. Adrien Brody võitis oscari igati õigustatult. Film on suurepäraselt lavastatud ja igati õige tonaalsusega. Ilus klaverimäng on boonuseks.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Rosemary's Baby </span>("Rosemary laps") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Seda 1968. aastal linastunud Polanski teost võib pidada läbi aegade üheks legendaarsemaks ja paljude arvates ka üheks parimaid õudusfilmiks. Polanski on osavalt mänginud hirmutundega. Puhas klassika, mis siin ikka pikalt rääkida.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Kirsitubakas </span>- <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Tore Eesti filmike. Parajalt muhe ja habras. Naiivne, aga mitte häirivalt. Lihstasti jälgitav lugu 17-aastase neiu esimesest armastusest. Noor neiu ihkas lihtsalt romantikat. Film jättis täitsa elusa mulje, ei olnud liiga etteaimatav. Hea töö, Maimikud!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisqM_hRWN-Qadv4NUfTldN34A37jEAc1L2Duf4eLKto-XUTP-EoBWej9w_C4FnY69iShLNmSyUQjS7WFNGhxC4rAkSUTsdqwVpmI1WuIC9tttwNKtdj7zl7RVw3oYWjDCPsyRodyAR_WG0/s1600/kirsitubakas.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Under the Skin </span>("Naha all") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Kentsakas ja abstraktne ulmefilm. Film näeb iseenest kena välja. Scarlett Johansson on tubli, näeb väga šikk välja. Teda tuleks kiita puhtalt sellise riskantse rolli valiku poolest (alastiolek, vähetuntud lavastaja). Mulle tihti meeldivad sellised kummalised filmid, kuid antud teose puhul ei suutnud ma endale selgeks teha asja iva. Aga ei, see film pakkus vähemalt head vaheldust.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Fury </span>("Raev") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Täitsa korralik actionpõnevik. Hea meelelahutus. Klišeelikkus käib asja juurde ja seekord see suurt ei häirinudki. Pitt, LaBeouf, Lerman ja teised peaosalised teevad head tööd.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Clouds of Sils Maria </span>("Sils Maria pilved") - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Intelligentne dialoogikeskne draama. Igati realistlik vaade kuulsa näitleja ühele eluperioodile, kus ta valmistub temas palju emotsioone esile kutsuvaks rolliks. Juliette Binoche näitab taas tipptaset.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Magic in the Moonlight </span>("Maagia kuuvalgel") - <span style="font-style: italic;">8,5/10</span><br />Vanameister Woody Allen on viimasel ajal väga heas vormis olnud. Tema hea ja vaimukas dialoog on filmi üks suurimaid trumpe. Soe ja mitte labane huumor on väga hästi kirjutatud. Sain ikka väga palju naerda ja muiata. Tegemist on muidu väga kerge filmiga, kuid vahel on ka selliseid vaja. Aasta muhedamaid filme. Aitäh sulle, Woody!<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoj23E25ZoIoa_wGzQvv97rYcZIdy_5fTUjafbhaMBGKIfCIDb0CyF_H4jH7dkWya1mgmfeG5sWU1GdLn3MnHieWiuKfN6k1HfWkx-HDib8wx_ayQBU8TMzXmvtMsGQ3Hgf4-5siNELFqT/s1600/magic.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-5360874311208548702014-10-21T22:10:00.001+03:002014-10-22T19:19:36.027+03:00September kinos<br />
Septembris sai kinos vaadatud 5 filmi. Seekord oli Euroopa kino ülekaalus. Väga kena üllatuse pakkusid itaallased (Paolo Virzi "Inimkapital").
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Amour fou</span> ("Sõge armastus") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Mulle meeldib Jessica Hausneri stiil (ütlen seda 2 filmi põhjal). Tema eelmine film "Lourdes" oli tõeliselt võrratu, andes tugeva esteetilise elamuse. "Sõge armastus" on mitmel moel sarnane tolle teosega. Ka siin on rohkesti staatilisi kaadreid, lugu kulgeb rahuliku tempoga ning peategelaseks on noor (napilt alla 30?) naisterahvas. Antud filmis on vaatluse all 19. sajandi alguse Saksa aadlike argielu. Peategelane ei leia tahtejõudu eneseteostuseks ja elab igavat elu. Mis teha, kui sulle ei paku siin maailmas suurt midagi huvi ja sa oled kõigest tüdinenud? Nii tulevad mängu eksistentsiaalsuse probleem. Tekib olukord, kus surm tundub põnevam kui elunatuke. Hästi lavastatud film, sobib pigem väiksemale ringkonnale. Mulle aga istus see imelik film.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiko_FJDn44x4-MphZAW1WkpBZXsN-SRZADAI4wXPwJ_IiaqNE7gdSf4-Q-ZwGN5FAzOjuSOtqYbByKdXf-PkG6JLT_1q6RTnJEV9A9ZP7PhUvaGJq87X5ZPz8IaXLH0VnlRZCdelSP170X/s1600/amourfou.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">The Two Faces of January</span> ("Jaanuari kaks palet") - <span style="font-style: italic;">7/10</span><br />Normaalne thriller. Pakkus head meelelahutust, kuid millegi väga erilisega meelde ei jäänud. Viggo Mortensen on hea nagu alati.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Tracks</span> ("Jäljed") - <span style="font-style: italic;">6/10</span><br />Ootasin vähe paeluvamat linateost (igav siiski ei hakanud). Peategelase suurest katsumusest ja üksildusest ei saanud päris õiget pilti. Filmis oli ta enamus ajast ikkagi inimes(t)ega koos. Visuaal on kena, kuid ei midagi vapustavat. Muusika ei istunud mulle niivõrd. Sain küll filmi poeetilisusele pihta, aga paraku ei läinud hinge. Keskpärane film, mitte halb. Mia Wasikowska tõestas, et on hea näitlejanna.
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Il capitale umano</span> ("Inimkapital") - <span style="font-style: italic;">9/10</span><br />Täiesti minu maitse järgi draama. Film on väga hästi jutustatud ja igati korralikult üles filmitud. Küllaltki lihtasti jälgitav teos, realistlik ja põnev. Visatakse pilguheit kapitalismi, kui isiklikule kasule suunatud süsteemi. Kuidas selles mõõta inimese väärtust? Suurepäraste näitlejatöödega kvaliteetdraama. Üks parimaid 2013. aasta filme, mida seni näinud.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpTzQoa-bRuTtunGIhAHbsxWBc0_h4-wJkn935Hy9vjc_nNJFUDA4_HbAcPn16aCJ2t4CXfpgeH4BjDHGoGm2qpe3naVxqmIIgXCHLqNgr2g3axOnCvaACORtoa25N5c0_IT2xAnIHx0gt/s1600/inimkapital.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Ida</span> - <span style="font-style: italic;">7,5/10</span><br />Esteetiline <i>road movie</i> 60ndate Poolast. Filmi üheks tulipunktiks on religioosse ja ilmaliku maailmavaate põrkumine. Kahe täiesti vastandliku tegelase vaheline suhe on huvitavalt ja intelligentselt välja mängitud. Äärmiselt kena pildikeelega noobel väärtfilm.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8204912026960104689.post-58296887237073672902014-09-07T12:18:00.000+03:002014-09-07T12:18:36.111+03:00August kinos<br />
Augustis juhtus nii, et jõudsin kinno vaid 2 korral, seejuures ühel juhul oli tegu kordusvaatamisega. Nõrk kuu. <i>Shame on me!</i>
<br />
<br />
<ul>
<li><span style="font-weight: bold;">Lucy </span>- <span style="font-style: italic;">3/10</span><br />Lootsin, et Luc Besson on hakkama saanud millegi enama kui lihtsalt tavalise märuliga. Poole filmi peal ei olnud midagi hullu - olid omad head põnevad kohad ja ootusärevus säilis, et mis juhtub edasi protsendi suurenedes. Aga kuskil poole peal hakkkas asi aina totramaks minema. Lõpupalagan oli nii halb, et rõve kohe. Ei käi suurt <i>mainstream</i>i vaatamas, seega kahju, et see valik läks aia taha. Loll film.<img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-UYD9c3GuwAbTLBtUTevurY76PT7SITZBUiu7VRzVDvifp-KB56po2g9XZn38PbYQSW9sClWlXqpLdNwSITcjsHPPFzWpaHKFQqmggQwmPhlsEjzFI-aUqMwRLmPH2BD2bG1AUmF8BuOf/s320/lucy.jpg" style="display: block; margin: 10px auto 10px; text-align: center;" />
</li>
<li><span style="font-weight: bold;">Only Lovers Left Alive</span> ("Armastajate igavene elu") - <span style="font-style: italic;">8/10</span><br />Poleks iial uskunud, et vampiirifilm võib mulle niivõrd meeldida. Augustis käisin koguni 2. korda seda headust vaatamas. Väga eriilmeline linateos hea muusika ja kena visuaaliga. Jarmusch ikka oskab! Loe veel <a href="http://filmsportmuusika.blogspot.com/2014/08/juuli-kinos.html">siit</a>.
</li>
</ul>Raulhttp://www.blogger.com/profile/15409406535676010831noreply@blogger.com0