esmaspäev, 16. aprill 2012

Märts kinos


Täna avastasin, et aprillist juba üle poole möödas ja mul märtsi kokkuvõte ikka veel tegemata. Košmaarne lugu, aga parem hilja kui mitte kunagi! Märtsis õnnestus suurelt linalt 9 filmi näha. Oli Taani filmi (2), briti kino, Hispaanina animat aga ka Hollywoodi.

  • Chico & Rita - 6/10
    Väga harva, kui täiskasvanutele mõeldud animatsioonid jõuavad meil kinno. Ses suhtes oli hea vaheldus. Kuidagi liiga lihtsameelseks jäi minu maitse jaoks. Armastuslugu ei paelunud piisavalt, et oleks erilisi emotisoone esile kutsunud. Tegelikult oleks patt filmi kohta midagi halba öelda. Üldiselt nägi kogu kompott täitsa kena (seksikas) välja. Head mahedat muusikat oli ka.
  • The Descendants ("Järeltulijad") - 9,5/10
    Nii hea filmi puhul ei piisa ühest vaatamiskorrast. Nüüd siis 2 korda nähtud. Kirjutasin filmist jaanuari kokkuvõttes.
  • Shame ("Häbi") - 7/10
    Film on hästi lavastatud ja huvitavalt monteeritud. Päris suurepäraseks ma antud linateost pidada ei saa, kuna tekkisid mõned igavuskohad (põhiliselt esimeses pooles). Vahepeal muutus asi liiga seisundifilmiks, kus puudus igasugune pinge aga ka visuaalne nauding (näidati pikalt, kuidas peategelane teostas oma rutiinseid toiminguid). Film tõmbas ennast minu jaoks tõeliselt käima alles kuskil nii viimases kolmandikus. Lõpuosa oli tõeliselt excellent. Michael Fassbender ja Carey Mulligan esitasid oma rolle mõlemad suurepäraselt. Antud filmi on väga huvitavalt käsitlenud Kadri Karro oma artiklis Eesti Ekspressis. Tema tõlgendus paneb kohe järele mõtlema, miks mina filmist niimoodi aru ei saanud. Peaks vist 2 korda filmi üle kaema. Usun, et meeldiks rohkem.
  • Safe House ("Turvamaja") - 5/10
    Täiesti keskpärane märul. Selliseid CIA- või FBI-teemalisi filme, kus keegi osutub reeturiks ja kus on palju tagaajamist, on nähtud küll ja küll. Antud film ei pakkunud midagi uut ja ei paistnud millegi erilisega silma. Põnevust jäi väheks. "Safe House" on selline film, mis ununeb kiirelt. Denzel on hea nagu ikka.
  • The Hunger Games ("Näljamängud") - 5/10
    Pärast filmi lõppu oli küll esimene mõte, et miks ma pidin seda jama vaatama. Samas on mul ka hea meel, et nähtud, muidu oleks äkki kripeldama jäänud, et järjekordne "suur" ja palju räägitud linateos nägemata. "The Hunger Games" on ideaalne film teismelistele. Ise oleks ka vist nii umbes 13-aastaselt asja nautinud. Päris katastroofiks ma filmi kindlasti ei pea. Mõned aspektid olid ka positiivsed. On häid näitlejatöid. Eriti meeldis Stanley Tucci, keda oli nauding jälgida. Muidugi Jennifer Lawrence on lihtsalt võrratu! Kapitoolium on kenasti veenvalt kujundatud, olles jaburalt glamuurne aga samas ka kuidagi kõle. Seal elavad rikaste veider välimus läks väga kenasti kokku filmi totrusega ja pakkus vähemalt huumorit. Mõnes olukorras toimib selline tobe liialdatus nagu Kapitooliumi elanike välimus antud juhul.
  • Dansen med Regitze ("Tants Regitzega") - 7/10
    Artises aset leidnud Taani filmide festivalil pakuti seda võõrkeelse filmi oscari nominenti vaadata. Ilus realistlik draama. Peategelasteks tavaline abielupaar, kellel on omad tavamured aga ka rõõmuhetked. Hästi on mängu toodud traagiline element, mis tekitas tugeva emotsioonaalse alatooni filmi lõpu osas. Normaalne draama, head näitlejatööd.
  • A Dangerous Method ("Ohtlik meetod") - 7,5/10
    Huvitav film psühhoanalüüsist. Tekitas palju mõtteid ja mõnel vaatajal võib vabalt maailmavaadet väheke muuta. Kuidas meie alateadvus ikkagi toimib? Pakutakse välja huvitavaid teooriaid. Freudi seksi mängu toomine igal võimalikul juhul olukordade selgitamiseks ajas muhelema, kuid samas vana oskas hästi põhjendada. Filmi jooksul mainiti mitmeid kordi Jungi suurest huvist müstitsismi vastu seda teemat ei lahatud sisuliselt üldse. See valmistas küll pettumuse. Milleks siis üldse oli vaja seda korrutada? Keira Knightly oli väga hea.
  • En kongelig affære ("Kuninglik armulugu") - 7/10
    Hästi tehtud film taanlaste poolt. Saab veidi Taani ajaloo kohta teada, täpsemini 18. sajandi 2. poolest. Kenasti on hakkama saadud tolleagse Taani valitsemise stiili ja seaduste tegemise protsessi tutvustamisega. Filmi üks suurimaid trumpe/vaatamisväärsusi on kuningas - huvitav karakter ja väga tugev rollisooritus Mikkel Følsgaardi poolt. Mads Mikkelsen esineb oma tavalisel tasemel ehk hästi nagu ikka. Silmailu pakub võluv Alicia Vikander, kellel on ka head näitlemisoskused. Klišeelik armulugu mind vähemalt ei köitnud, aga ma usun, et paljudele õrnema soo esindajatele just sellepärast film meeldibki.