pühapäev, 21. detsember 2008

The Wrestler



Ootasin filmilt palju ja ei pidanud pettuma. Midagi pole öelda, tegu on super filmiga! Korralik meestekas. Karm ja aus. Sarnaneb Rocky viimase filmiga mingil määral. "Maadleja" sisu on küll palju tugevam.

Film räägib endisest kuulsast maadlejast nimega Randy Robinson ehk lihtsalt Ram. Mees elab haagisvagunis, mille üüri suudab ta vaevu maksta. Tal on küll juhutööotsi, kuid erilist raha mehel pole. Hing ihkab ikka maadluse järele. Vaatamata mitte just kõige paremale tervisele, tegeleb Ram suhteliselt ohtliku spordialaga edasi. Maadlusring on koht, kuhu Randy kuulub. Seal on ta tegija. Seal saab ta kuulda, kuidas vaimustuses publik karjub tema nime. Selles ringis tunneb Ram ennast hästi. Lisaks maadlusele, on Randy südames koht ka kahele erilisele naisele (väga tugevad rollisooritused Marisa Tomei ja Evan Rachel Wood poolt!). Saab näha ka Rami inimlikumat poolt. Loomulikult ei taha ju keegi üksildane olla. Nii peab jälle võitlema - naiste pärast. Ütleb ju üks tsitaatki: "Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!". Võib järeldada, et see ongi Rami elu põhimõte.

Huvitav oli teada saada, mismoodi see Ameerika (show)maadlus ehk wrestling ikkagi toimib, mis sünnib telgitagustes. Ja kõik see on väga reaalselt kujutatud, kogu see valu ja veri võistlusringis, aga ka matšideks valmistumine (eelnvad kokkulepped). Muide kõik maadlusstseenid olid filmitud päriselt toimunud võitsluse raames. Erinevate matšide vahel võttis Aronofsky ja tema tiim kohad sisse ja hakati stseeni filmima. Nii oli olemas reaalne võistlussaal ja ka publik. Vahepeal siis toimus võistlusmatš ja siis filmi tegemine, siis jälle võistlus jne.

Filmis on ka mõnusat huumorit. Alati on hea, kui tõsisemat sorti draamas tehakse ka nalja. Eriti lahe oli see koht, kuidas näidata Ram'i esimest minemist tööle lihaletti. Seda oli kujutatud nagu võitlusringi minemist. Üldse oli päris koomiline see, kuidas sportlasest mehemürakas liha jagas.

Mickey Rourke sobib oma rolli ideaalselt. Ta on nii usutav. Muide algselt sooviti peategelast mängima Nicolas Cage'i. Rourke aga teeb oma rollis sama head tööd, kui Daniel Day-Lewis Daniel Plainview'na või Forest Whitaker Idi Aminina. Peaks olema arusaadav, kuhu poole ma tüürin rääkides viimaste aastate oscarite võitjatest. See oleks väga ülekohtune, kui Rourke ei saaks nominatsiooni. Ma olen suht kindel, et saab. Akadeemia auhinna võitmine on juba teine teema. Selles ma väga kindel ei ole, kuigi ise tahaks. Räägitakse, et Sean Penn on peamine favoriit. Eks näis.

"The Wrestler" on üldse edukas auhindade saamisel. Võideti ju Veneetsia filmifestival peaauhind ja nüüd kandideeritakse kolmele Kuldgloobusele, mida võib pidada oscarite järel tähtsuselt järgmiseks tunnuseks filmimaailmas. Rourke sai muidugi nominatsiooni parima draama meespeaosa, Marisa Tomei igati teenitult parima naiskõrvalosa kategoorias ja lisaks veel võib tulla parima laulu auhind. Kahjuks aga parima draamafilmi kategoorias ei kandideerita.

Selle filmi puhul ei saa ei üle ega ümber taustamuusikast. See on just minu maitse järele. Taustamuusikaks väga hea 80-ndate rock (Guns N' Roses, AC/DC, Accept jne). Tipphetkeks võib lugeda lõpus olnud Guns N' Rosese lugu "Sweet Child Of Mine". See sobis oma stseeni ülihästi. Väga hea on ka spetsiaaalselt filmile kirjutatud Bruce Springsteeni "The Wrestler". Seejuures Springsteen tegi seda tasuta. Ta lihtsalt tahtis filmile kaasa aidata ja pealegi on ta Rourke'i fänn.



"The Wrestler" on üks selle aasta parimaid filme. Peaks jaanuari teises pooles ka kinodes regulaarselt linastuma hakkama. Kindlasti lähen ka teist korda vaatama. Tegu on sellise filmiga, mis tundub iga nurga alt vaadates nii kuradi hea!
9/10

laupäev, 13. detsember 2008

Soovide puu



Mina kuulsin sellest linateosest esimest korda alles käesoleva nädala alguses, kui uurisin Coca-Cola Plaza uut kava. Olin juba kõik eelmised 3 selle aasta Eesti filmi kinos ära vaadanud ja ilma pikema mõtlemiseta otsustasin ka 4. ära kaeda. Kuna mul on kombeks kindlate kinno minemist põhjustavate filmide puhul eirata igast infot selle sisu kohta, ei teadnud ma põhimõtteliselt "Soovide puust" mitte mõhkugi. Ausalt öeldes ei oodanud enne linastumist filmilt midagi. Isegi pigem olid eelarvamused, et tulemus võib olla päris kehv. Tuli välja hoopis, et sain meeldiva üllatuse osaliseks.

"Soovide puu" valmis mängufilmi kohta küll väga kiirelt ja odavalt. Alles vähem kui 3 kuud tagasi algasid ju võtted. Eelarve oli vaid 1,8 miljonit krooni. Nii võib jädab petlik mulje nagu tegu oleks pigem telefilmiga. Vaatamata kõigele on tulemus täitsa hea.

Eriti just sisu koha pealt. Igavust ei pidanud tundma kordagi - juba puhtalt see on väga hea näitaja. Lühidlat öeldes, räägib film maalt linna kolinud noorest naisest nimega Liina. Ei ole kerge kohaneda uue eluga. Normaalse töö leidmine pole ka lihtne. Soov leida õnne paneb Liina pingutama. Sisu on tõesti hea. Nalja sai rohkem kui enamuses Hollywoodi kassahittidest komöödiates. Sisu puhul mulle meeldis eriti see ehedus, kuidas elu oli kujutatud. Samal ajal oli lugu vürtsitatud pidevalt, vahel küll kergelt liialdavate, humoorikate situatsioonidega. Tegelt žanri poolest peakski olema tegu komöödiaga. Siiski näidatakse ka elu valu ja raskusi. Kohati paneb ikka mõtlema küll meie eluolu üle. Sisukas film!

Samuti näitlejatöödega võib enam-vähem rahule jääda. Oma filmidebüüdi teinud noor näitlejanna Elina Pähklimägi jättis hea mulje. Pealegi on ta väga armas ja seksikas! Oli palju häid ja lahedaid pisirolle. Näiteks Raimo Passi mängitud veider majaelanik või Kristjan Sarve mängitud poetööline (maskott). Muidugi eriti lahe tüüp oli see poe turvamees (Ago Soots), kes püüdis püüdis peategelasele päris koomilisel moel külge lüüa.

Tegelt pildi kvaliteedi üle võib natuke nuriseda. Mõnes kohas oli teravusega probleeme. Aga polnud hullu. Üldkokkuvõttes see sisuliselt ei häirinudki. Enamus ajast oli pilt siiski suhteliselt normaalne. Kaameratöö kohta ei ütleks ühtegi halba sõna. Igati vinks-vonks.

Huvitav fakt seoses seansiga, mil viibisin: film algas täiesti õigel ajal ja enne seda ei näidatud mitte ühtegi treilerit ega reklaami. Sellist asja polnud minu kogemuste põhjal küll Plazas juhtunud. Tavaliselt ma arvestan nii, et 5 minutit peale algusaega saali astuda on täiesti OK, sest enamasti algavad filmid kuskil 10 minti hiljem. Hea, et ma seekord astusin saali enne õiget aega.

"Soovide puu" on tõeliselt lahe Eesti filmike. Hea töö, Liina Paakspuu! Mulle andis küll see linateos hea elamuse. Minge vaatama!
7/10

esmaspäev, 8. detsember 2008

Lõppkokkuvõte PÖFFist


Kõigepealt jätkan sealt, kus eelmine kord pooleli jäin ehk jagan väheke oma muljeid ülejäänud 10-st põhiprogrammi filmist.

Kolme viisasta miestä (Kolm tarka meest)

Soomlased ikka oskavad filme teha. Hea huumoriga vürtsitatud psühholoogiline draama. See karaoke baari töötaja oli lahe sell. Peategelasteks on aga 3 sõpra, kes saavad kokku ja lähevad baari lobisema. Nad otsustavad kõik südame pealt ära rääkida. Välja tuleb igast huvitavaid asju, kõigil on midagi suurt hinge peal. Päris head teksti panevad. Tänu ennast tühjaks rääkimisele, leiavad kõik elule uue mõtte. Haarav film.
8/10

Muha (Kärbes)

Ehe film vene külaelust. Südamlik ja soe lähenemine. Iseenest kurb film, aga vaadatud läbi huumori prisma. Korralikud näitlejatööd. Sisu on hea, suhteliselt hoogne. Igav ei hakanud. Vaatamata kõigle jäi midagi ikkagi puudu, et vaimustusse oleksin sattunud.
6/10

Hunger (Nälg)

Ilmselt kõige raskem film PÖFFil, võibolla isegi liiga raske. Film on väga valusalt tõetruu, kindlasti ei sobi nõrganärvilistele ja õrnahinglistele. Mulle meeldis see, kui naturalistlikkult ja küllaltki detailselt oli vanglaelu kujutatud. Linateos on iseenest hästi tehtud. Kaameratöö on äärmiselt kena. Võimas film.
7,5/10

L' Heure d'ete (Suvetunnid)

Ilmetu sisuga draama. Üllatav, et nii nõrk film valiti võistlusprogrammi EurAsia. Filmis on liiga vähe intriigi. Ainus intriig seisneb selles, et kumb on olulisem, kas raha või emotsionaalsed mälestused. See selgub ka suht kiiresti. Midagi erilist ei toimu, üldmulje on igav. Vähemalt suurtele kunstihuvilistele peaks meeldima ;).
3/10

Snijeg (Lumi)

Natuke liiga aeglane film. Minu jaoks oli pinget liiga vähe. Muidu igati vaadatav. Laiendas silmaringi. Rohkem nagu kunstilise väärtusega. Minu maitset arvestades on tulemus keskpärane.
5,5/10

Adoration (Jumaldamine)

Suhteliselt keskpärane draama. Omapärane film. Ei oskagi midagi eriti kommenteerida.
5,5/10

Mozart Town (Mozarti linn)

Omamoodi kurb, aga ka vaimukas film. Need 2 röövlit olid väga naljakad kogu oma atribuutikaga ja väljanagemisega :D. Hea tulemus, kui arvestada üliväikest eelarvet - 15 000 EUR (natuke üle 200 000 kr). Muide see seanss, kus käisin, oli üldse kogu Euroopa esilinastuseks. Lavastaja oli ka kohal ja puha. Ta rääkis kui väheste vahenditega on film tehtud ja, et ta pidi oma auto maha müüma, et finantsi saada. Sisu üle väga ei kurda. kõik on arusaadav. Filmil on mõte täitsa olemas.
6,5/10

Perro Come Perro (Koer pureb koera)

Põnevusfilmi kohta liiga aeglane, palju tüütut passimist. Õnneks lõpptulemus oli huvitav ja mitte niivõrd etteaimatav. See kummaline mees, kes ajas oma Adelat taga, oli parim tegelane filmis, kuigi ta näitas oma nägu vaid ühes stseenis. Tema telefonikõned olid päris naljakad ja see lõpus toimunud vahejuhtum oli päris hea üllatus.
5,5/10

Chugyeogja (Tagaajaja)

Päris huvitav põnevik. Pinget oli, aga oleks võinud rohkem olla. Kaklused polnud küll võibolla kõige paremini lavastatud. Mõnusat musta huumorit oli ka. Enam-vähem OK thriller.
7/10

It's a Free World (See on vaba maailm)

Kui PÖFFil sai palju keskpäraseid ja ka mõningaid kehvasid linateoseid vaadatud, siis vähemalt lõppes normaalsega. Filmi peategelaseks on noor ema, kes on valinud endale närvilise töö. Ta on vahendajaks immigrantidest tööotsijatele, olles ise ka firma omanik. Vastutus on suur ja rahade kättesaamine keeruline. Kuidas aga hakkama saada pettustest tüdinud ja rahanäljas immigrantidega kui rahad ei taha laekuda? Asi läheb karmiks. Ei ole kerge toime tulla vihaste töölistega. Mind võlus see, kui realistlikult ja karmilt kujutati pingeist pungil situatsioone. Sisu on huvitav ja mõtlemapanev. Kiidan väga peategelast kehastanud Kierston Wareing'ut, kes tegi tõesti suurepärase rollisoorituse. Hea film.
7/10


KOKKUVÕTTEKS

Paraku läks nii, et ei jäänud väga rahule oma valikuga, aga midagi hullu ka polnud. Eks mul ole siuke omapärane maitse, mida pole kerge rahuldada. Vähemalt sai silmaringi laiendadatud. Õnnestus tutvuda teiste maade kultuuri ja üldse eluoluga rohkem. Geograafiliselt oli valik päris lai, esindatud olid sellised riigid: Soome, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Belgia, Holland, Bosnia-Hertsegoviina, Bulgaaria, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Kolumbia, Kandada, USA.

Kui eelmine aasta õnnestus valida 3 ülihead filmi ("Once", "2 Days in Paris", "This is England"), mis pääsesid ka minu aasta top 10-sse, siis see aasta oli siukseid filme üksainus, "The Wrestler" muidugi. Lisaks annaks hinnangu "väga hea" veel kolmele linateosele: "Blindness", "Frozen River" ja "Kolme viisasta miestä". Ma läksin meelega riskile, et võimalikult palju erinevaid filme näha. Mitme valiku puhul ma üldse ei süvenenud sellesse, millest film räägib, vaid tegi otsuse üksiku fakti põhjal. Näiteks "Genova" valisin sellepärast, et San Sebastiani festivalil võitis film parima režissööri auhinna, "Afterwardsi" sellepärast, et seal mängis väga kõva näitleja John Malkovich, kes alles hiljuti säras Coenite linateoses. Mõlemad filmid olid minu jaoks aga läbikukkunud. Hea meel on aga selle üle, et teist aastat järjest õnnestus mul valida võistlusprogrammi EurAsia võitja, milleks siis seekord oli teatavasti "Hunger". Olen sellise tulemusega rahul. Endale meeldis küll 9-st nähtud võistlusprogrammi filmist kõige rohkem soomlaste "Kolme viisasta miestä".

Tagantjärele tark olles mõtlen ikka, et miks seda või teist linateost ei valinud. Eelkõige on kahju, et nägemata jäi "Il Divo", "The Visitor", "Ballast" ja "Goodbye Solo". Õnneks jõuavad mitmed filmid ka tavakavva nagu "Vicky Cristina Barcelona", "Gomorra", "Happy-Go-Lucky", "Entre les murs" ("Seinte vahel") ja veel mõned. Muide PÖFFi lõpuks ületas minu selle aasta kinoseansside koguarv "maagilise" 100 piiri.

Lõpetuseks tahaks tänada Tiina Lokki suure vaeva nägemise eest korraldada ja läbi viia Pimedate Ööde Filmifestivali.

kolmapäev, 3. detsember 2008

Vahekokkuvõte PÖFFist


10 päeva kestvast PÖFFi põhiprogrammist on pool läbi ja mul 20-st filmist täpselt pooled vaadatud. Mõtlesin teha väikse vahekokkuvõtte.

Frozen River (Külmunud jõgi)

Väga korralik draama. Väga hea sisu. Pakkus palju emotsioone. Põnevust ka oli. Meeldis kaameratöö. Filmi keskmes on kahe lapse ema, kes püüab väga raskes olukorras peret üleval pidada. Kohati muutub ta päris julmaks, et hakkama saada. Ei imesta, kui väga raske rolliga suurepäraselt toime tulnud Melissa Leo kandideerib oscarile. Hea idee oli "külmunud jõe" kui sümboli kasutamine loo sees. Mulle väga meeldivad sellised realistlikud ja valusalt ausad draamad.
8/10

Blindness (Pimedus)

Omapärane katastrooffilm. Hea tempoga müsteerium-põnevusdraama täis ootamatusi. Pakkus väga võimsa elamuse. Rohkem piltlikult väljendades ütleks suisa nii, et see linateos tõesti raputas mind või, et niitis jalust. Huvitav oli jälgida, milliseks inimesed muutuvad pimedaks jäädes ja karantiini sattudes: kuidas nad saavad üksteisega läbi, kuidas toitu jagavad, millised emotsioonid neid valdavad, kuidas üldse enda eest seisavad. Kohati muutus olukord päris räigeks. Mõnes inimeses väljendusid palju loomalikke omadusi. Sellises olukorras peab endaga tugevat võitlust pidama, et inimlikuks jääda. Pinge oli kogu aeg üleval. Kogu aeg ootasin põnevusega, et mis nüüd edasi juhtub. Oi, juhtus palju!
8,5/10

Genova
Südamlik draama. Paraku ei pugenud hinge. Teema iseenest ju oli täiesti olemas ja näitlejad (nt Colin Firth) ka head, aga lavastajatöö oli kuidagi lahja ja sisu natuke liiga üksluine. Lõpptulemusena ei pakkunud see film erilist pinget.
4/10

Svetat e goljam i spasenie debne otvsjakade (Maailm on suur ja lunastus luurab nurga taga)

Tore film. Tõstis tuju. Andis ka mõtlemisainet. Samas midagi erilist ka ei pakkunud. Päris omapärane idee niimoodi läbi lauamängu backgammoni reeglite lahti seletada elus toimuvat. Lõpus olnud viimane täringuvise oli hästi välja mõeldud.
6/10

The Wrestler (Maadleja)

Väga kõva film. Tugev sisu. Korralik meestekas. Kuna varsti teen sellest linateosest eraldi kirjutise, siis ei hakka hetkel pikemalt kirjutama.
9/10

Aanrijding in Moscou [Moskva, Belgia]

Nüüd tean, et Belgias asub linn nimega Moskva. Tiina Lokk käis ise filmi sissejuhatamas ja ütles, et tegu on tõesti hea naistekaga. Nii see oligi. Minule noorele mehele ei pakkunud suurt midagi. Samas kindlasti ei ütleks, et tegu oleks kehva linateosega! Tegelt igav filmi ajal ei hakanud, natuke nalja sai ka. Soovitan soojalt kõigile naistele (pigem üle 30-aastastele).
5,5/10

Afterwards (Hiljem)

Lihtsalt igav ja jube aeglane film oli ja need kaks omadust kokku ei sobi kuidagi. Kogu see suremise temaatika ja selle käsitlus oli nii tobe. See liigne totrus ei pannud ka tegelasetele kaasa elama. John Malkovichist ka suurt kasu polnud, sest talle kirjutatud roll oli selline, kus hiilata ei saanud. Olen juba kuulnud ka mitmeid positiivseid arvamusi filmi kohta (vaata näiteks siit). Selle peale öeldakse: "Maitse üle ei vaielda". Tegelt mulle meeldib lugeda minu omast hoopis erinevaid arvamusi!
3,5/10

O'Horten

Festivali kodulehel on kirjas, et lavastaja on loonud surmtõsise komöödia, mis jääb kuhugi Aki Kaurismäki ja Monthy Pythoni vahepeale. See pani mind filmist huvituma. Lootsin, et äkki on peaaegu sama hea, kui eelmisel PÖFFil linastunud suurepärane Rootsi film "Teie, kes te elate", millest tegin isegi eraldi kirjutise. See lootus ei täitunud. Siiski ütleks, et "O'Horten" on omamoodi tore komöödia, aga ei midagi vapustavat. Ajaviitmiseks kõlbab.
5,5/10

Choke (Lämbumine)

Minu jaoks liiga veider linateos. Ei saanud päris paljudele asjadele pihta ja see muidugi segas kõvasti. Pidevalt filmi ajal mingis situatsioonis püüdsin tulutult välja mõelda, et mis nüüd siin täpsemalt toimuma peaks või, milleks selline tegevus vajalik on (pidevalt tuli mõtteisse lause "WTF"). Film ei tõmmanud üldse mind endaga kaasa. Teostus oli ka nagu ligadi-logadi või ma ei tea, kuidas seda paremini väljendada. Kindlasti on neid, kellele "Choke" väga meeldib. Tegelt minu viga seisneb selles, et ma olen lihtsalt liiga rumal sellise filmi jaoks. Positiivsena võiks välja tuua selle, et vähemalt nalja sai. Mõned topless naised olid ka päris kenad!
4/10

Lønsj (Külm lõuna)

Hea film. Huvitav sisu, kus kõik on jälgitav ja arusaadav. See kajaka teema oli väga hästi sobitatud erinevate tegelastega - väga huvitav lahendus. Näitlejatööd on head. Üldse korralikult tehtud film. Väga kõrget hinnet ma siiski ei pane, sest kohati muutus loo areng liiga aeglaseks. Midagi jäi nagu puudu. Vähemalt lõpus toimus midagi šokeerivat. See oli päris jõhker. Kes tahab teada, mis seal juhtus, peab filmi ise ära vaatama :D.
7/10

Selline oli minu arvamus seni nähtud filmidest. Kui kellegi arust ajasin mõnes kohas liigset jama, siis võite vabalt kommenteerida. Nagu ma juba ütlesin: "mulle meeldib lugeda enda omast hoopis erinevaid arvamusi". 10 filmi on siis veel ees:

teisipäev, 2. detsember 2008

November kinos

Jätkan traditsiooni teha kokkuvõte iga kuu alguses eelmise kuu kinoskäikudest. Novembris õnnestus käia kokku 13 kinoseanssil, millest 3 olid kordusvaatamised. Kokku 10-st uuest filmist 8 linastusid PÖFFi raames. Seda festivali külastan päris tihedalt. Näiteks kuu viimase 3-e päevaga sai vaadatud 7 filmi. Novembris kinos nähtud filmid olid sellised:
  • Burn After Reading (9/10)*
  • Max Payne (5,5/10)*
  • Quantum of Solace (6,5/10)
  • Caotica Ana (3,5/10)
  • Quantum of Solace (6,5/10)*
  • Skin (7/10)
  • Frozen River (8/10)
  • Blindness (8,5/10)
  • Genova (4/10)
  • Svetat e goljam i spasenie debne otvsjakade [Maailm on suur ja lunastus luurab nurga taga] (6/10)
  • The Wrestler (9/10)
  • Aanrijding in Moscou [Moskva, Belgia] (5/10)
  • Afterwards (3,5/10)
    * eelnevalt nähtud film
Quantum of Solace oli üks minu aasta oodatuimaid filme. Paraku sain pettumuse osaliseks. Eks väga kõrge ootused ka segasid. Film muutus vahepeal liiga tavaliseks märuliks, kus põhiline on vaid action ja põnevusele liiga vähe tähelepanu pööratud. Olen nõus Soprano öelduga, et wow efekt jäi tulemata. Ometi hinne "6,5" pole paha, kuid selliselt filmilt oleks tahtnud enamat.
Caotica Ana on minu jaoks liiga kummaline ja kunstiline film. Kuigi kaunis peategelane Ana suutis oma iluga mind ära võluda, ei teinud seda aga film ise. Samas hea vaheldus Hollywoody toodangule. Vaatamata kehvale hindele, olen väga rahul, et käisin filmi vaatamas.


PÖFFil nähtud linateostest ei hakka praegu pikemalt kirjutama, kuna on plaanis teha nende kohta eraldi postitusi.

Detsembris on tähtsaimaks sündmuseks jätkuvad "pimedad ööd". Pärast festivali vaatan kindlasti ära "Happy-Go-Lucky" ja "Australia". Siis tahaks näha ka ulmekat "The Day the Earth Stood Still", kuigi olen üsna kindel, et midagi erilist see pole. See on selline film, mis sobib ainult kinos vaatamiseks ja kasutangi võimaluse ära. Hetkel ei oska rohkem midagi lubada, mida detsembris kinno kaema lähen. Põhiasi on muidugi PÖFF. Ahjaa, vastake ka polli küsimusele (vasakus ääres), kui see veel tegemata!