esmaspäev, 28. jaanuar 2008

Tex


TV3 vahendusel sai nähtud Matt Dilloni üht parimat rollisooritust. Filmiks "Tex", kus ta mängis 15-aastast poissi (aasta siis oli 1982). Film on nii suurepärase sisuga, et tõenäoliselt pääseb see minu parimate filmide nimistusse. Tegelt on tegu suht lihtsa looga. Dilloni mängitud teismeline Tex, kes elab oma 18-aastase vennaga, üritab hakkama saada igast elu probeemidega nagu tüdrukud, raha, kool. Väga inimlik lugu. On ootamatusi. Saab nalja. Vaadates, kuidas Tex oma parima sõbraga, keda mängib muideks Emilio Estevez, teeb koolis igast pulli, tuleb endalgi kooliaeg meelde. Lühidalt öeldes on tegu väga toreda ja samas ka mõnevõrra karmi looga, mis puudutas mind. Rohkem selliseid filme!
9,5/10

Cloverfield


Cloverfieldi sai käidud vaatamas linastussarja FEEL THE DIFFERENCE raames. Ja see film sobis ideaalselt selleks, et kogeda senisest sootuks võimsamat heli. Oi, see oli alles elamus! Möllu ajal oli heli nii tugev nagu rockkontserdi ajal kõlari läheduses olles. Seda tunnetad kogu kehaga. Võtab seest õõnsaks. Tõeline nauding! Samas ka sisu üle kurta ka ei saa. Põnevust oli küllaga. Suht originaalne film ja mõnusalt sünge. Mulle meeldis, et lõpplahendus oli just selline nagu ta oli. Et ei olnud ... Rohkem ei ütle midagi, et mitte spoilerdada. Ütlen veel vaid seda, et seda filmi peab igal juhul kinos nägema!
8/10

pühapäev, 27. jaanuar 2008

2007. aasta kino-edetabel


Mõtlesin alustada Filmi teemat eelmise aasta parimate palade nimetamisega. Alates aastast 2006 olen pannud kirja kõik kinokülastused. 2007. aasta oli rekordiline: kokku sai käidud 73 kinoseansil ja nähtud 66 erinevat filmi. Igatahes minu 2007. aasta edetabel näeb välja järgmine:

1. "La Môme" ("Edith Piaf – elusse armunud") - Marion Cotillard!!! Võimas esitus sellelt kaunitarilt. Nii head rollitäitmist saab väga harva näha. Kusjuures enne filmi vaatamist ma ei vaadanud üldse, kes selles mängivad ja filmi vaatamise ajal ka ei tundnud Cotillardi ära - milline ümberkehastus. Pärast oli imestus suur, teada saades näitleja nime. Tuli ka oscari nominatsioon nagu ma juba suvel ennustasin ja vabalt võib Marion ka kuldmehikese ära võita. Cottilardi sooritus poleks nii võimas olnudki, kui filmil poleks olnud suurepärane sisu. Story on huvitav ja sisutihe ning piisavalt karm (ei ole mingi nämmutamine), kõik on arusaadav ja jälgitav. 140 minutit mööduvad kiirelt. Väga kiidaks make-upi tegijaid - Marion Cotillard mängib Edith Piaffi noorest neiust kuni viiekümnendal eluaastale läheneva, haigustest kurnatud naiseni - tulemus on tõeliselt veenev! Siis muidugi muusika on meeldiv. Ei olnud küll enne filmi nägemist suur Piafi fänn, kuid sellised lood nagu "La Vie En Rose", "Non, je ne regrette rien", "Padam" või "Millord" lähevad hinge küll ja mõjuvad kinos võimsalt! "Edith Piaf – elusse armunud" tekitas minus palju emotsioone ja jättis väga sügava mulje. Aasta parim!

2. "Sügisball" - lõi täiesti pahviks, et Eesti film või nii suurepärane olla. Ei suutnud seda kohe uskuda ja läksin filmi ka teist korda vaatama. Tahtes veelkord kinnitust saada, et Eesti film võib ülihea olla, käisin ka kolmandat korda asja kaemas. Ja vähe sellest: mõni nädal möödus ja neljas kord sai seda headust nauditud (nii palju kord pole ma ühtegi teist filmi kinos vaadanud). Väga hästi on sobitatud huumor ja reaalsus. Eriti positiivselt üllatas mind huumori osa. Just filmi sisu, mis on Eesti filmil üheks suurimaks kirstunaelaks olnud üsna tihti, on eriti kiiduväärt. Ka visuaalne külg on võrratu. Kaameratöö on nauding omaette. Taustamuusika aitab filmi headusele kaasa, Virmaliste "Naer" on üks tipphetki. Näitlejaansambel tegi tööd korralikult. Kõige rohkem tunnustaks Rain Tolki ja Maarja Jakobsoni. Oli palju väga toredaid miniosi: näiteks Paul Laasik telekaparanajana või Janek Joost shveitser Theo ülemusena. "Sügisballi" võib raudselt pidada taasiseseisvumissaja parimaks ja üldse läbi aegade üheks parimaks Eesti filmiks. Minu sügav kummardus Veiko Õunpuule!

3. "Once" ("Ükskord") - parim elamus möödund aasta pöffilt. Väga haarav ja mahe story ning tõeliselt hea muusika - mida veel tahta! Olles ise ka muusikahuviline (nagu suur osa meist), liigutas see film mind eriti palju. Nauding on vaadata, kuidas inimesed teevad südamega head muusikat. Üks tipphetki on filmi alguses, kui peategelane laulab oma haavatud kitarriga keset tänavat (vahetult enne tšehhi tüdrukuga kohtumist) - mees ikka rokkis nii pagana hästi, et pisar tuli silma. Väga lahe on see stseen, kui ta bussis vastab tšehhitari küsimustele lauldes ja kitarri mängides. Puhas rõõm.

4. "Babel" ("Paabel") - parajalt sünge ja väga huvitav film. Meeldis sisu ülesehitus. On palju liine, samas kõik on kõigega seotud - see mulle meeldib. On pinget ja ootusärevust. Ei ole millegagi ülepingutatud. Igati tipp-topp film. Tõeline meistriteos.

5. "2 Days in Paris" ("2 päeva Pariisis") - aasta parim komöödia. Dialoog on nii vaimukas, et hirnu ennast ribadeks. Kusjuures naljad olid siuksed maitsekad, mitte nö jalaga-persse stiilis. Adam Goldberg teeb superhea rolli. Tema sooritust on puhas nauding vaadata.

6. "The Bourne Ultimatum" ("Bourne'i ultimaatum") - harva, kui mingi väga hea filmi 3. järg on veel parem, kui 1. Aga selle puhul on see nii. Ma ei valeta, kui ütlen, et "Bourne Ultimatum" on viimaste aastate parim põnevusfilm! Selles pole kahtlustki. Tempo on kogu aeg üleval nagu ühe korralikus põnevikus ikka. Madinat on palju. Film on igati sisutihe. Ei ole liigset mõttetut lahmimist (näiteks kus täiesti läbipekstud mees tõuseb äkki üles ja võitleb nagu polekski üldse viga saand). Efektid ja heli on loomulikult kõrgtasemel. Meeldib, et film on väga realistlik. Kui vaid tehtaks rohkem selliseid põnevusfilme!

7. "This is England" ("See on Inglismaa") - esimene pool filmist on mõnusalt muhe. Väga vaimukas tekst on, inglise huumor oma tuntud headuses. Peategelase, 12-aastase Shauni, (armu)suhe endast mitmeid aastaid vanema (vist täsikasvanud) tüdrukuga on eriti koomiline. Teine pool läheb aga karmiks, mis mulle ka väga meeldib. On palju ootamatuid ja üllatavaid lahendusi. See film tõestab, et pole vaja mingeid kalleid eriefekte, kui sisu on nii tugev. Karakterid on väga värikad. Taustamuusika on suurepärane. Lühidalt: puhas nauding.

8. "Das Leben der Anderen" ("Teiste elu") - väga hea stsenaariumi ja režiiga pinget täis draama. Ja muidugi suurepärased näitlejatööd. Film on haarav ja emotsioone tekitav algusest lõpuni. Pole siin midagi imestada, et "Paani labürint" ei võitnud parima võõrkeelse filmi oscarit. "Teiste elu" on lihtsalt veel parem.

9. "Blood Diamond" ("Vereteemant") - võimas ja mõtlemapanev film on. Meeldib, et tekitab palju emotsioone ja paneb kaasa elama. Leo teeb hiigelrolli. Vääris igati oscari nominatsiooni. Järjekordne film, mis mind puudutas.

10. "Little Children" ("Väikesed lapsed") - väga huvitav ja kaasahaarav lugu. Suurepärased osatäitmised (Connelly, Winslet, Haley). On pinget, silmailu, võimsaid tundeid/emotsioone, üllatusi - on olemas see, mis teeb filmi väga heaks.

Kõige napimalt jäid tabelist välja ehk teisisõnu põhimõtteliselt jagavad 11. kohta sellised filmid nagu 300, Children of Men, Apocalypto, Death Proof, Letters from Iwo Jima, Flags of Our Fathers, Hors de prix (Hindamatu), American Gangster, The Brave One, The Simpsons Movie, Arctic Tale, Superbad. Lisaks hinnangu "hea" võib anda veel rohkem kui 10-le filmile.

2008. aasta spordis


Minu 2008. aasta oodatuimad spordisündmused on järgmised:

1. Olümpiamängud - spordis pole tähtsamat võistlust kui see. Huvitav, mida suudavad siis seekord meie sportlased. Viimaselt 4. olümpialt oleme saanud alati 3 medalit. Vähemaga ei tahaks küll leppida. Pakun 4-a medalit. Elame-näeme.

2. Eesti koondise EM valikmängud korvpallis - olen ise suur kossufänn ja elan alati meie rahvuskoondisele kaasa, olgu siis seis/tase milline tahes. Suure optimistina loodan finaalturniiri pääsme lunastamist. Ootan erilise huviga, kas parimasse korvpalluriikka jõudnud/jõudmas mängijad Kangur, T. Sokk, Arbet, Keerles, Doronin, Talts, Leppik, G. Dorbek suudavad korralikku taset näidata.

3. Eesti korvpalliklubide esinemine rahvusvahelistes sarjades (BBL,ULEB Cup, Eurocup) - Balti liigas ootaks 1 klubi jõudmist 4 hulka (potentsiaali on). 6 sekka jõudmisega võib ka igati rahule jääda. Huviga ootan ka muidugi Rocki esinemisi eurosarjas. Võimatu pole 4 hulka jõudminegi. Kalevil läks nagu läks, midagi väga hullu ei juhtunud.

4. Eesti korvpallimeistrivõistlused - kumb siis võidab, kas Rock või Kalev? Ise olen rohkem Kalevi poolt, kuigi ka Rock meeldib mulle. Väga põnev saab olema heitlus 4 hulka jõudmisel ülejäänd kahele kohale. Kes võidab pronksi? Pakun Triobet/Dalkiat.

5. Eesti koondise MM valikmängud jalkpallis - ei väsi omasid toetamast ka vutis, mis siis, et eelmine valiksari läks aiataha. Loodan parimat. Kui saadakse vähemalt 10 punkti ja lüüakse vähemalt 10 väravat, jään mina väga rahule. Ja muidugi ootan erilise põnevusega mängu Hispaania vastu.

6. EM 2008 finaalturniir jalgpallis - ei ole ühte kindlat favoriiti, mis teeb asja huvitavaks. Endal ka suurimat lemmiktiimi pole. Meeldib see eriline aura, mis saadab jalka tiitlivõistlusi (eurosarjades selline aura puudub). Ootan häid/haaravaid mänge ja dramaatikat.

7. Eesti kergejõustikumeistrivõistlused - mind huvitab väga ka kergejõustik. Selle võistluse teeb eriliseks loomulikult see, et praktiliselt kõik meie parimad võtavad osa (võimalus näha oma silmaga Eesti tippe!) + see, et veel on väga hea võimalus olümpianormi täita. Sportlaste vorm peaks olema selleks ajaks väga hea. Seega saab ka korralikke tulemusi näha. Meeldiv, et see aasta toimub võistlus Eesti parimal staadionil ja mulle väga sobivas asukohas ehk siis Tallinnas Kadriorus. Olen kohal!

8. NBA hooaeg - kes siis võidab tiitli seekord? Idast võiks ehk suurimateks favoriitideks pidada Bostonit ja Detroiti, Läänest Dallast, San Antoniot ja Phoenixit. Huvitav, kui kaugele suudab võimas kolmik - Garnett, Allen ja Pierce - Bostoni viia playoffis. Hooaja algus on igatahes muljetavaldav. Kas tuleb pärast Birdi lahkumist taas tiitel? Ise ennustan hoopis Phoenixi võitu. Seis on igatahes põnev!

9. Sise-maailmameistrivõistlused kergejõustikus - meie trumpalad - kettaheide ja odavise - küll puuduvad. Raske (suht võimatu) omadelt medalit loota. Super oleks 8 hulka jõudmine. Lootust on seitsmevõistluses. Kõigepealt peab võistlusele muidugi pääsema. Rahnu? Kallas? Balta? Leibak? Mägi? Peetre? Kes veel? Kindlasti saab kaasahaarav olema ka maailmatippude vaheline võitlus.

10. Otepää MK-etapp murdmaasuusatamises - selle aasta vormitipp on meie suusatajatel just selleks võistluseks seatud. Maelt ootan 6. sekka, Veerpalult esikümnesse ja paremuselt jägmiselt Eesti suustajalt 20 sekka jõudmist 15 km klassika distantsil. Ja meie sprinteritel oleks ometi aeg ka tulemusi näidata! Naistelt ootan paari kohta punktisaajate seas.

Sellest blogist

Kuna blogi on nii trendiks muutunud, siis mõtlesin, et miks ka mitte ise asjast osa võtta ja luua ka oma. Kuna ma ei ole väga hea kirjamees, siis mingit erilist proosat või sügavamõttelisi tekste ei tasu minult oodata! Peamisi teemasid, millel kavatsen kirjutada, pole vist raske ära arvata. Filmidest, spordist ja muusikast muidugi. Need huvialad on mulle lihtsalt kõige südamelähedasemad. Mingeid erilisi eesmärke sellel blogil polegi. See on lihtsalt üks eneseväljendusviise. Hea kui mingi diskussioon tekib. Kui ei, pole ka midagi lahti. Eks näis milliseks blogi kujuneb. Eks see aja jooksul muutub kõvasti. Ja kui olen veendunud, et mu blogi on kuidagi liiga lahja, siis lõpetan asja ära. Kui juba alustatud sai, siis loodan muidugi, et seda ei juhtu. Hea, kui ise asjaga vähemalt rahule jään.

Jõudu ja edu nii endale kui ka teistele blogijatele!