esmaspäev, 13. august 2012

Juuli kinos


Nonii, jälle jäin kuu kokkuvõttega kole hilja peale. Shame on me! Juulis sai kinosaalis vaadatud kõigest 3 filmi. Suvel on väliseid tegemisi nii palju, et lihtsalt ei jõua kinno ja ega see filmide valik ka väga hea ei ole.

  • 2 Days in New York ("2 päeva New Yorgis") - 9/10
    Üks viimaste aastate parimaid komöödiaid! Sama hea kui "2 Days in Paris" või isegi veidi parem. Huumor oli piisavalt intelligentne, aga samas ka lihtne. Film on küllaltki dialoogitihe ja ka naljad põhinevad just tekstil. Väga meeldis muusika kasutus. Äärmiselt õnnestunult kasutati fotoseeriaid sisu jutustamiseks (kahju, et neid nii vähe oli). Eriti meeldis see, kuidas naispeategelane Marion rääkis oma isa minevikust taustaks täisekraanisuurused fotod - raudselt parim (võrratuim) episood filmis!
  • Elles ("Naised") - 7,5/10
    Mulle isegi suhteliselt meeldis see erootiline draama. Hästi on ette kantud tõsieluline vaade prostituudiks olemisest Prantsusmaal, seda siis kahe noore naise näitel. See on muidugi raske ja nurjatu töö, kuigi antud filmis näidati palju ka helgemaid hetki. Mulle meeldis see valu, mida nägin nende kahe noore naise silmis ja olemises, kuigi nad proovisid olla pigem rõõmsameelsed ja positiivsed. Kellegile ju tegelikult ei meeldi prostituudi amet. Väga oskuslikult toodi mängu peategelase, keda mängis suurepäraselt Juliette Binoche, veidi ootamatud kirehood. Peategelase enda väljaelamine ja oma mullist välja tulemine oli nagu vabadus vangile, tuues kohati ehk liialt tõsimeelsusesse kalduvasse loosse juurde kõvasti emotsiooni. Binoche'i tahaks veelkord kiita raske rolliga kenasti hakkama saamise puhul.
  • The Dark Knight Rises ("Pimeduse rüütli taastulek") - 6/10
    Paljud räägivad, et tegu on väärika lõpuga Nolani trioloogiale ja isegi parima osaga. Mina paraku seda meelt ei ole. Mürtsu ja pauku oli küll, kuid sisukust jäi väheks. Kõige paremini võtab minu arvamuse kokku järgnev lause, mille kirjutas Mathura ajalehe Sirp artiklis: "„Pimeduse rüütli tagasitulek” („The Dark Knight Rises”) ei ole paraku suurt muud kui üsna tavaline Hollywoodi action, millele keskmisest parema kvaliteedi tagavad vaid Nolani hea käsitööoskus ning suurepärane näitlejateansambel". Minu maitset paraku piisavalt ei rahulda lithtsalt tavaline Hollywoodi action. Mind häiris liigne lihtsameelsus ja ebaloogilisus (näiteks Bruce Wayne’i imeline paranemine vanglas; ikka peab saatma absoluutselt kõik politseinikud maa alla). Batman ja Bane'i vahelised kaklused olid äärmiselt vaimuvaeselt ja ütleks isegi, et igavalt lahendatud. Mida positiivset aga veel öelda? Näitlejatöid ja Nolanit juba sai kiidetud. Filmi algus meeldis - see oli vägagi kaasahaarav. Lõputwist (Ra's al Ghuli lapsega seoses) oli vähemalt mulle ootamatu. "The Dark Knight Rises" ei ole tegelikult teab-mis halb film, kuid minu jaoks liiga kommerts.