pühapäev, 25. mai 2008

Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull


Mulle ei meenu nagu oleksin kasvõi üht kolmest Indyst kunagi algusest lõpuni ära vaadanud. Erinevaid stseene olen ikka näinud, aga tervikuna mitte. Seega hakkasin vaatama 4. osa peaaegu "puhtalt lehelt". Kuna sellest oli nii palju räägitud (Filmimölas, blogides, foorumites, filmiveebilehtedel, ajakirjanduses jne), siis muidugi tahtsin filmi ära vaadata. Tõtt öelda ootasin väga, et näha seda, kuigi lootused selle linateose suhtes polnud küll väga kõrged.

4. Indy filmi üheks suurimaks trumbiks on huumor. Eriti just filmi esimeses pooles saab kõvasti nalja. Üks parimaid kohti on see tuumaplahvatuse eelne aeg, kui Dr. Jones on üsna hädas. Palju huumorit pakub Indy ja tema poja (Shia LaBeouf) vahelised dialoogid. See mootorratta tagaajamine on väga lahe. Shia LaBeouf üllatas mind väga positiivselt. Talle sobib väga hästi komöödia žanr. Harrison Ford ise mängib oma rolli välja ka õnnestunult, ilma et peaks talle etteheiteid tegema.

Visuaalne pilt on väga võimas. Eriefektid, kuntsniku- ja operaatoritöö on super tasemel. Just pildi kvaliteet ongi kallite Hollywoodi filmide peamiseks trumbiks. Võtteplatsid ja taustad on väga huvitavad.

Põnevuse koha pealt pidin pettuma või tegelt isegi olin valmis selliseks tulemuseks. Ma ei saa midagi teha, et mulle lihtsalt ei lähe peale ebarealistlikud põnevikud. Mind alati häirib see, kui "pahad" ei suuda sadu kordi suhteliselt lähedalt tulistades "headele" pihta. Ja häirivad ka selised olukorrad, kus "paha" on juba meeletult klobinud "head", nii et too peaks põhimõtteliselt invaliidistunud või surnud olema, aga ei: "hea" on hoopis praktiliselt täiesti terve ja lootusetus olukorras leiab kuskilt jõu ja tervise ning annab "pahale" tuupi. Tõesti on igav kaklusi jälgida, kui tead, et klobimisest pole suurt midagi kasu. Selles filmis on päris palju selliseid olukordi. Ja siis muidugi see tuumaplahvatusest külmkapis tervena pääsemine on veel väga ilmekas näide ebarealistlikkusest. Sellise asja kohta öeldaks vist "popkornikas" ja seda ka "Kingdom of the Crystal Skull" selgelt on. Jah ma tean, et vaataja peab arvestama selliste ebareaalsete olukordadega, sest sellised need Indy filmid juba on. Viga on lihtsalt minus, et ei suuda seda piisavalt aksepteerida.


Lisaks valmistas mulle meelehärmi ka filmi muutumine liiga ulmekaks. See tulnuka teema ei sobinud siia. Eriti just see filmi lõpus toimuv ufovärk on küll liiast. See on lihtsalt naeruväärne. Indiana Jones - tulnukauurija! WTF???

Üldse filmi esimene pool on selgelt üle teisest poolest, kui niimoodi jaotada. Esimeses pooles saab rohkem nalja ja ulme sisuliselt puudub. Päris lõpp läheb ka läilaks ära, aga see on igati loomulik koguperefilmide puhul. Kokkuvõtteks võin siiski öelda, et sain toreda elamuse osaliseks (tänu väga heale huumorile). Omas žanris - ebarealistlik kogupere põnevus/seikluskomöödia - on film kõva tegija.
6/10

esmaspäev, 19. mai 2008

Kalev, võta ennast nüüd kokku!


Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria on minu jaoks aasta üks oodatuimaid ja ka üks põnevamaid spordisündmusi. Loomulikult olen jälginud kõike kolme mängu. Siiamaani olen teinud seda ainult teleri vahendusel. 4. kohtumis on aga kavas kohapeal jälgida. Saalis on ju siuke eriline õhkkond ja saab kõva elamuse. 4:0 võitu küll kindlasti ei tohi tulla, sest tahaks rohkem mänge näha! Kalev, võta ennast nüüd kokku!

Rock on meeskonna mängus selgelt parem. Kalevil ju tegelt nagu jõudu oleks, nad on väheke kiiremad (kui just Jelicit platsil pole). Aga Rock mängib targalt. Nad oskavad Kalevi vastu hästi maa-ala kaitset kasutada. Selle formatsiooni vastu pole Matic leidnud ikka veel päris õiget lahendust. Terve hooaja jooksul on Kalev pidevalt maa-ala vastu hädas olnud. Rääkides veel Kalevi hädadest, tuleb kindlasti mainida ka meeskonna komplekteerimist. Veel siis kui üle pole hooajast oli läbi saanud, otsiti ikka veel mängijaid. Lõpuks võeti appi Jelic, kes küll polnud just väga hea ost, kuigi mõned üksikud eredamad hetked on ka temal olnud ja no Reedile oli vaja vahetust. Siis muidugi on puusse pandud Bojan Pelkici ostmisega. Ma ei hakka üldse rääkimagi, mis taseme vend see on. Seda tõestavad väga ilmekalt pea olematuks kahanenud mänguminutid.

Treenerite koha pealt mängib Kerde Matici küll üle. Ta teeb häid vahetusi ja on pannud tiimi targalt mängima. Mul on süda rahul, et rahvuskoondisel on korralik peatreener. Matic aga oma suhtumisega ajab mind teinekord vihaseks. See, mis ta Reedi, kes on Kalevile nii palju head teinud, kohta ütles, on lihtsalt nõme. Mängu ajal pole ta ka just hiilgav treener. Vahel hoiab mõnd mängijat, kes esineb väga kahvatult, põhjendamatult kaua sees. Teinekord teeb lihtsalt mõne imeliku vahetuse, näiteks paneb Pelkici mängu. Andres Sõber ütles hästi: "Onu peaks kiiremini ostma pileti kodu poole." Hea inimesena soovin siiski Maticile kõike paremat (teise klubis).

Kui nüüd hakata lahkama kindlatel mängupositioonidel olevaid mängijaid, siis tuleb tunnistada, et paraku tsentri koha pealt on kahe meeskonna võrdluses suur taseme vahe. Cusworthi vastu lihtsalt Matic ei oska õiget rohtu leida. Jelic jääb talle ülikindlalt alla. Ta on nii mega aeglane. Kaitses on mees eriti lahja. Õnneks hakkab ka Matic seda taipama: 3. kohtumises sai Dusan alla 10 minuti mängida. Ikka väga kõvasti annab tunda Reedi puudumine. Üks suur jõud korvi alt puudu. Temast oleks kindlasti kõvasti abi Briani katmisel ja muidugi rünnakul on tunda puudust tema imelistest liigutustest. Travis oli ju kindlalt tiimi liidreid. Tema kaudu ja tema teravusele oli ülesehitatud Kalevi rünnak. Oi, kui paljud klubid on Reedi vastu olnud püsti hädas. Aga jah, Cusworth on super!

Tagaliinis on Rocki mängijad Tsintsadze ja Tein väga kindlalt tegutsenud. Nad mängivad Kalevi tagaliini natuke üle. Lisaks neile kahele on Leppik teinud superesitusi ja Kullamäe suudab visata hulle ja vajalikke kolmeseid. Samas Kalevi ühe põhijõu Kriisa mäng on olnud üllatavalt ebastabiilne. Viimases mängus visked väljakult 17-st 2 (sh kolmesed 12-st 1), mis on eriti jube tulemus. Samuti 2. kohtumises hiilgemängu näidanud Scott on väga ebastabiilne. 3. mängus ei suutnud ta midagi korda saata. Tõi ju vaid ühe punkti ja ei loonud teravusi ning kaitses on ta liiga pehme. Üks väheseid õigeid liigutusi oli tema poolt selles mängus 5. vea tegemine, et ta rohkem enam mängida ei saaks. Kahju, et Matic Sokku rohkem ei kasuta. Tema oskab head agressivset kaitset mängida ja rünnakul suudab ka kaine peaga mängida, kuigi jah ootaks Tanelilt rohkem teravuste loomist. Howard Frier ei ole lihtsalt piisaval tasemel.

Ääremängijate koha pealt vähemalt Kalev ei jää Rockile alla. Kangur võitleb hästi nii rünnakul kui ka kaitses. Minu arust on ta Teini kõrval hetkel üks Eesti parimaid korvpallureid. Siis Keerles on samuti olnud suhteliselt kindel. Rockil on aga Talts hea võitleja ja kaitses väga tubli. Tegelt suure osa ajast kasutavad mõlemad tiimid kolme tagamängijat, nii et näiteks Kullamäe, Tein või Arbet mängivad nr 3 (nö väikese ääre) koha peal. Ah, nende positsioonidega on nagu on, näiteks mees-mehe kaitses sa keskendud ju peamiselt kindla mängija katmisele olenemata tema asukohast, abistades küll vajadusel ka kaaslasi. See selleks.

Hoian küll selgelt rohkem Kalevile pöialt, aga mulle meeldib ka Tartu. Nüüd finaalseeria ajal on kõvasti kasvanud sümpaatia Rocki vastu. See on sellepärast, et nad mängivad nii pagana hästi ja kindlalt. Seda on kohe ilus vaadata. Olen vähemalt 90% kindel, et meistritiitel läheb see aasta Tartu klubile, arvestades just mängupilti ja seda, et seis on juba 3:0. Rock on lihtsalt tugevam. Ei näe eriti Kalevil šansse seeria päästa. Au Tartu tiimile!

Lõpetuseks tahan öelda, et kui kellegile liialt palju liiga tegin või olen mõnest asjast valesti aru saanud, siis andke see mulle andeks. Ma pole päris korvpalli spetsialist, aga midagi ikka jagan. Ja ma ei esinda ka mingit absoluutset tõde, vaid avaldan pelgalt oma arvamust. Kui millegi minu kirjutatuga pole keegi üldse nõus, siis kommentaarid on teretulnud või kirjutage ise oma blogis, mis asjast arvate.

Mis siis muud, kui häid korvpallielamusi kõigile!

laupäev, 17. mai 2008

Speed Racer


Kuna Soprano oma blogis juba kirjutas "Speed Racerist" suhteliselt pikalt ja mina olen praktiliselt kogu tema öelduga ühel arvamusel, teen lühidalt. Ootused filmi suhtes polnud teabmis kõrged, kuid nii kehva tulemust küll ei osanud oodata. Pesueht lastekas, mõeldud peamiselt kuskil 10 - 13-aastastele ja noorematele. Mitmed dialoogid on liiga pikad ja põhimõtteliselt sisutühjad. Vahepeal hakkab nii igav. Aga õnneks on mõned üksikud naerma ajavad kohad. Kui taustamuusika on üldiselt väga mannetu, eriti just lõpus olev lugu, siis seda enam jääb silma Lynyrd Skynyrdi "Free Bird" ehk üks parimaid rocklugusid läbi aegade - see on üks väheseid helgeid hetki lisaks naerukohtadele.

Ma juba aimasin ette, et sisu poolest on film nõrk, kuid lootsin, et vähemalt võidusõit on äge ja kaasakiskuv. Paraku pidin ka selles osas pettuma, sest normaalset sõitu polnud. Autod suure osa ajast lihtsalt kargavad ja teevad tobedat õhuakrobaatikat. Spill.com'i arvustuses on hästi öeldud: "Nad teevad autodega karateed". See on veel totram, kui "Transformersis" aset leidev hiigelrobotite vaheline kaklus.

Soovitan "Speed Racerit" vaadata kõigile, kel vanust alla 14 või kes on lihtsalt väga lapsemeelsed. Tean, et ise oleksin näiteks 11-aastasena filmi kindlasti nautinud.
3/10

laupäev, 3. mai 2008

Aprill kinos

Nagu iga kuu alguses, siis ka nüüd, teen kokkuvõtte eelmise kuu kinokülastustest. Kokku sai käidud 8-l kinoseansil. Selline tulemus on suht tavapärane. Siiani on sel aastal arv jäänud vahemikku 8 - 10. Pean sellist kinokülastustihedust täiesti optimaalseks. Kui kedagi peaks huvitama kõik aasta jooksul nähtud filmid, siis tuleks vaadata lehe all osas olevat tabelit. Igatahes aprilli filmiseansid olid järmigsed:
  • Untraceable (7/10)
  • Street Kings (7,5/10)
  • Interview (7/10)
  • 21 (4/10)
  • Du levande [Teie, kes te elate] (10/10)
  • Karuzmari (5,5/10)
  • Forgetting Sarah Marshall (6/10)
  • Iron Man (7/10)
Kuu parim film oli vaieldamatult rootslaste "Du levande", mis tõuseb üldse kogu aasta edetabelis hetkeseisuga jagama esikohta "There Will Be Blood'iga". Kirjutasin linateosest siin.

Kusjuures juba teist kuud järjest osutus võitjaks Euroopa toodang. Üldse olen hakkanud rohkem hindama Vana-Maailma filme. Ütleks isegi, et jänkide tase jääb Euroopa omale natuke alla. Oli mul ju eelmise aasta edetabelis kogu esikolmik Euroopa päralt (esikohal Prantsuse "La Môme", teisel Eesti "Sügisball" ja kolmandal Iirimaa "Once"). Siiski läbi aegade kindel lemmik on USA "Forrest Gump".

Mitmel eelneval korral olen veel nimetanud eraldi kuu parima elamuse. Teen seda ka seekord andes selle aunimetuse Feel The Difference erilinastusel nähtud filmile "Iron Man". See linateos on lihtsalt fun + ekstra heli andis vaatamisele palju juurde. Kirjutasin sellest ka oma eelmises postituses.

Mida aga oodata alanud maikuust? Tulemas on suurteosed/kassahitid "Indiana Jones" ja "Speed Racer". Olen kergelt skeptiline, ega hakka ootusi väga kõrgele seadma, mis loomulikult ei tähenda, et need 2 ei võiks mind vaimustada. Eksnäis. Siis huvitab mind näiteks, mida on suutnud teha hetke Eesti kõige produktiivseim režissöör Andres Puustusmaa. Tuleks ära vaadata ka Hugh Jackmani, Ewan McGregori ja Michelle Williamsi osalusel valminud põnevik "Deception". Sõpruses linastub selline asi nagu "Fritsud ja blondiinid". See on film Balti näitlejate saatusest nõukogude kinokunstis. Võib isegi huvitav olla. Usun, et ehk üht-teist tuleb veel, mida kinos kaeda.

Iron Man


Sai käidud Feel The Difference linastusel Iron Mani vaatamas. Film on tõesti lahe. Hea meelelahutus ja tänu spets tugevamale helile, saab veel suurema elamuse. See ekstra heli annab tõepoolest palju juurde! Enne filmi nägemist arvasin, et see tuleb taseme poolest midagi samalaadset selliste minu jaoks halbade filmidega nagu "Spiderman" või "Transformers". Aga ei, "Iron Man" on neist kahest kõvasti üle. Kuna ma ei oodanud mitte midagi filmilt, siis seda enam sain meeldivama üllatuse osaliseks.

Filmi läbiv huumor on nii muhe ja see loob siukese mõnusa meeleolu algusest lõpuni. Ja mitte väike osa sellest ei ole näitlejal nimega Robert Downey Jr., kes oma laheda olemise ja karismaga ning loomulikult heade näitlemisoskustega on ideaalne valik peategelase Tony Stark alias Iron Mani rolli. Downey Jr. rokib täiega! Muidugi ei saa ka mainimata jätta, et Gwyneth Paltrow on siin filmis eriti kena!

Väga nauditav on ka visuaalne külg. Kõik need lennustseenid jätavad nii ehtsa mulje. CGI-ga pole vähimalgi määral üle pingutatud. Üldse kõik actionstseenid pakuvad silmale rõõmu. Kinos, suurelt ekraanilt seda kõike näha on puhas nauding.

Filmi kõige nõrgemaks osaks võib pidada kulminatsiooni. Täpsemalt öeldes, mõtlen seda lõpumadinat Iron Mani ja Iron Mongeri vahel. See on nii magedalt tehtud. See jättis muidu lahedale filmile kergelt halva maigu külge. Aga eks see ole praktiliselt kõikide sellelaadsete superkangelaste-filmide viga teha totraid võitlusstseene peategelase ja tema vaenlase vahel. On sellega, kuidas on, peamine on ikkagi see, et film on lihtsalt lahe!

Lisaks selgus, et isegi lõputiitrid võivad nalja pakkuda. Nimelt tuli välja, et tegelast nimega Ahmed mängib näitleja nimega Ahmed Ahmed. Igati loogiline ju :D! Ning veel pärast lõputiitreid tuleb huvitav üllatus ;)! Nii, et oodake igal juhul tiitrite lõpp ära!

Iron Man filmina ei ole nii kõva, et aasta lõpus top 10-s figureerida, kuid niimoodi rahva seas sõbraga koos Plaza suurimalt ekraanilt vaadates, istudes sealjures väga heas kohas saali keskel, pluss veel ekstra heli, pakkus ikka mõnusa elamuse küll! Pärast oli hea tuju kindlustatud pikaks ajaks.
7/10