laupäev, 14. detsember 2013

November kinos


Kuna siin vahepeal oli peateemaks PÖFF, siis novembri kokkuvõtte tegemine jäi tahaplaanile. Novembri tulemiks jäi 13 linateost, millest 11 nägin PÖFFil. Festivalil nähtud filmidest kirjutasin siin ja siin. Ehk siis praegu tuleb juttu teha vaid kahest filmist.

  • Captain Phillips ("Kapten Phillips") - 7/10
    Normaalne pantvangipõnevik. Kõik on nagu tipp-topp - film on kaasahaarav, tempo on hea, tehniline külg on tasemel, Hanks teeb suurepärase tollisoorituse - kuid minu jaoks jäi erilisusest vajaka. Igati hea film, aga mitte jalustarbav.
  • Mandariinid - 7/10
    Lihtne lugu sõjast ja leppimisest. Plahvatusi ja tulistamist on seejuures filmis vähe. Sõda on küll ebainimlik, kuid antud teos pakatab inimlikkusest. Mulle meeldis kahe võitleva poole esindajate, grusiini ja tšetseeni, väärikus ja lugupidamine võõrustaja suhtes. Film on pigem sõjavastane, rohkem justkui lepitusfilm. Kuna käsitluse all on ikkagi sõda, võetakse kõne alla mitmeid valusaid teemasid. Helgema poole eest aga hoolitseb mõnus ja soe huumor. Näitlejatööd on tõesti head nagu juba väga palju on öelnud. Lembit Ulfsak ja Elmo Nüganen töötavad tandemina suurepäraselt. Lavastuse poole pealt ka ei tahaks millegi üle suurt nuriseda. Kiita võib ka operaator Rein Kotovit. Täiesti korralik lineatos. Sõda on mõttetu!

laupäev, 7. detsember 2013

Veelkord PÖFFist


Viimane aeg teha 17. PÖFFi kokkuvõte. Kõigepealt jutustaks pärast vahekokkuvõtet vaadatud ülejäänud 5 filmist.

Ärge irvitage midagi ("Hide Your Smiling Faces", USA)
Kui vaadata peategelaste (2 venna) mängimist ja ringi hulkumist, siis see meenutab tõesti Terrence Malicku "The Tree of Life'i". Igati eluline film. Tuletas meelde endagi lapsepõlve - sai samamoodi hullatud ja enda ümber olevat ilma avastatud. Tegu on rahuliku filmiga, kuid pingelisema õhkkonna loob surma teema. Osadel tegelastel tekivad eriti sünged mõtted. Antud teose puhul on selgelt näha tegijate suuri kunstilisi ambitsioone - ses suhtes on linateos õnnestunud. Film näeb hea välja, taustaks kaunid looduskaadrid. 7,5/10

Sinilind ("Bluebird", USA, Rootsi)
Hea draama. Ei hakka sisu ümber jutustama, aga siin läheb lugu päris inetuks. Tuleb välja, et reaalsus on teinekord eriti karm (kah mul uudis). Kurb vaadata, kuidas ühe inimese psüühika saab kannatada ja seda vaid tänu ühele väikesele hooletusmomendile. Süütunne võib vägagi rõhuv olla. Väikelinna olemust ja subkultuuri on hästi tabatud. Film on realistlik ja igati kenasti teostatud. Korralik lavastajadebüüt Lance Edmands'ilt. 7/10

Teisik ("The Double", Suurbritannia)
Oi kui lahe mindfuck! Sürrealism selle sõna parimas tähenduses. Sisu on suht keeruline, aga samas paeluv ning vürtsitatud hea huumoriga. Omamoodi põnevalt on lahendatud isiksuse lõhestumise teema (mingil määral meenutab isegi "Fight Clubi"). Filmi teeb nauditavamaks mõnus sünge hallutsinatoorne atmosfäär - visuaal on tõesti lummav (montaaž on äge!). Äärmiselt stiilne linateos. Väga vinge, et Richard Ayoade võttis sellise söaka asja ette. Tahan veel näha!!! 10/10
Kongress ("The Congress", Iisrael, Saksamaa, Poola, Luksemburg, Prantsusmaa, Belgia)
Fantaasiarikas ja innovaatiline teos. Umbes pool filmist on animeeritud. Animatsiooni osa on vägagi vaatemänguline. Vaatajale visandatakse omanäoline tulevikupilt filmikunstist. Filosofeeritakse moraalsete küsimuste üle. Ari Folmani kõrge fantaasialend on põnev. Ma ise küll millegipärast päris vaimustuse pole, kuid "The Congress" on kõigile filmigurmaanidele lihtsalt kohustuslik! 6,5/10

Mesi ("Honey", Itaalia, Prantsusmaa)
Film, mis paneb vaatajat mõtlema eutanaasia teemal. Väga kurb ja mõtlemapanev on tõik, et eutanaasiaga nõustunud "patsiendid" tegelikult tahaksid elada - lihtsalt nende olukord on liiga väljakannatamatu ja lootusetu. Filmis tekib konflikt ühe vabasurma soovijaga, kes polegi füüsiliselt haige, vaid lihtsalt elust tüdinenud. See olukord toob küllaltki tumemeelsesse draamasse head pinget. Pinevust lisab ka asjaolu, et eutanaasia on toimusmispaigas Itaalias keelatud. "Mesi" on mõtlemapanev, süngeilmeline ja tundeelamuslik linateos. 7,5/10
-------------------------------------------------------------------------------

KOKKUVÕTTEKS
Kokku sain osa 11 filmist. Jäin oma valikuga väga rahule. Ühtegi kehva filmi ei sattunud minu kavasse (nõrgim hinne oli 6,5/10). Keskmine hindeks tuli sealjuures "7,82", mis on ju igati hea tulemus. Eks ma seekord valisin hoolikamalt riskivabu linateoseid. Ei võtnud endale nii öelda üllast eesmärki hirmsasti suurt kunsti taga ajada. Mis on peamine - nägin palju huvitavaid filme ja silmaring laienes veelgi. Mitte ühtegi labast kommertshitti! Suurimaks üllatuseks oli "Cheap Thrills" - pöörane, julge ja mõnusa musta huumoriga laetud jänkide indie-teos. Lõpetuseks, nagu alati, lisan oma tänavuse PÖFFi lemmikfilmide top 5:

1. Teisik ("The Double")
2. Kallis lõbu ("Cheap Thrills")
3. Isekas hiiglane ("The Selfish Giant")
4. Lühiajaline 12 ("Short Term 12")
5. The Broken Circle Breakdown