kolmapäev, 13. juuli 2011

Juuni kinos


Vabandust, et jäin taaskord nii hilja peale oma eelmise kuu kokkuvõttega (keda üldse see kotib?)! Juunis jõudsin vaid 3 korda kinos käia. Suvel on lihtsalt nii palju muud teha. Kindlasti sügisel filmide vaadatavus tõuseb jälle oluliselt. Asukski siis nüüd selle trio juurde.

  • También la lluvia ("Even the Rain") (7,5/10)
    See on järjekordne film, mis püüab maailma muuta, seekord hästi tehtud. Tähelepanu juhitakse boliivlaste rasekele elule, kes peavad vee eest hinge hinda maksma. Filmis aset leidev mäss põhineb küll kümmekond aastat tagasi toimunud sündmustel, kuid ka tänapäeval on pärismaalaste elu üsna raske. Olukorda võrreldakse isegi kolonialismiga. Lugu on inimlik ja ka küllaltki kaasahaarav. Siiski ei jätnud mulle päris kustumatut muljet. Ei oskagi kohe välja tuua, mis puudu jäi. Lihtsalt üks korralik draama. Üks isiklik kiiks ka: mulle on alati meeldinud, kui filmis tehakse filmi.
  • Submarine (7,5/10)
    Vaimukas ja mahe oleks vist parimad omadussõnad antud filmi kohta. Teismeiline poiss Oliver astub esimesi samme oma armuelus ja püüab samal ajal ka oma vanemate abielu päästa. Lugu ei ole tegelt väga keeruline, vaid pigem lihtsasti jälgitav. Karakterid on kihvtid. Filmile annab palju särtsu juurde Paddy Considine'i kehastatud värvikas jutlustaja (omamoodi pühak). Samas jälle meeldis ka Noah Taylori poolt rafineeritult esitatud Oliveri isa Lloyd, kelle äärmiselt rahulik ellusuhtumine kukkus väga vaimukalt välja. "Submarine'i" peamiseks trumbiks võiks pidada peategelase nutikust ja tema kuulsaid sisemonolooge. Kas tõesti mõni teismeline ka tegelikult mõtleb sarnaselt?! Tegu on muidugi (liialdatud) komöödiaga. Mis siis veel mul head öelda? Montaaž on huvitavalt tehtud. Peategelase flashbacke ja kujutelmasid on igati õnnestunult vahele pikitud. Minge vaatama, millega "The IT Crowdi" Moss (Richard Ayoade) on hakkama saanud!
  • Super 8 (4/10)
    Pettunud, kuigi ootused olid tagasihoidlikud. Ei oodanud sellist lastekat. Tean, et näiteks 12-aastasena oleksin filmi täiega nautinud. Suuremat sorti loogikavigu oli häirivalt palju. Filmi sisse punnitatud draama ei toiminud üldse, samas ei olnud tegu ju ka puhta komöödiaga. Sisu poolest oli asi minu jaoks liiga lihtlabane ja klišeelik. Kõige jaburam oli muidugi tobedalt lahendatud happyendlik lõpuosa. Positiivset ka. Alguses oli see müsteerium rongiõnnetusega seonduvaga päris huvitav. Laste suurt entusiasmi filmi tegemise ümber oli tore vaadata. Taustamuss meeldis. Üldkokkuvõtteks võiks öelda, et "Super 8" on suht tavaline meelelahutuslik kogupere seiklusfilm, mis läheb üldiselt rahvale (pigem küll noorematale) peale, aga minu teetass selgelt pole. Olen taolisi linateoseid elu jooksul juba küllalt näinud ja neist lihtsalt välja kasvanud.