pühapäev, 25. mai 2008

Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull


Mulle ei meenu nagu oleksin kasvõi üht kolmest Indyst kunagi algusest lõpuni ära vaadanud. Erinevaid stseene olen ikka näinud, aga tervikuna mitte. Seega hakkasin vaatama 4. osa peaaegu "puhtalt lehelt". Kuna sellest oli nii palju räägitud (Filmimölas, blogides, foorumites, filmiveebilehtedel, ajakirjanduses jne), siis muidugi tahtsin filmi ära vaadata. Tõtt öelda ootasin väga, et näha seda, kuigi lootused selle linateose suhtes polnud küll väga kõrged.

4. Indy filmi üheks suurimaks trumbiks on huumor. Eriti just filmi esimeses pooles saab kõvasti nalja. Üks parimaid kohti on see tuumaplahvatuse eelne aeg, kui Dr. Jones on üsna hädas. Palju huumorit pakub Indy ja tema poja (Shia LaBeouf) vahelised dialoogid. See mootorratta tagaajamine on väga lahe. Shia LaBeouf üllatas mind väga positiivselt. Talle sobib väga hästi komöödia žanr. Harrison Ford ise mängib oma rolli välja ka õnnestunult, ilma et peaks talle etteheiteid tegema.

Visuaalne pilt on väga võimas. Eriefektid, kuntsniku- ja operaatoritöö on super tasemel. Just pildi kvaliteet ongi kallite Hollywoodi filmide peamiseks trumbiks. Võtteplatsid ja taustad on väga huvitavad.

Põnevuse koha pealt pidin pettuma või tegelt isegi olin valmis selliseks tulemuseks. Ma ei saa midagi teha, et mulle lihtsalt ei lähe peale ebarealistlikud põnevikud. Mind alati häirib see, kui "pahad" ei suuda sadu kordi suhteliselt lähedalt tulistades "headele" pihta. Ja häirivad ka selised olukorrad, kus "paha" on juba meeletult klobinud "head", nii et too peaks põhimõtteliselt invaliidistunud või surnud olema, aga ei: "hea" on hoopis praktiliselt täiesti terve ja lootusetus olukorras leiab kuskilt jõu ja tervise ning annab "pahale" tuupi. Tõesti on igav kaklusi jälgida, kui tead, et klobimisest pole suurt midagi kasu. Selles filmis on päris palju selliseid olukordi. Ja siis muidugi see tuumaplahvatusest külmkapis tervena pääsemine on veel väga ilmekas näide ebarealistlikkusest. Sellise asja kohta öeldaks vist "popkornikas" ja seda ka "Kingdom of the Crystal Skull" selgelt on. Jah ma tean, et vaataja peab arvestama selliste ebareaalsete olukordadega, sest sellised need Indy filmid juba on. Viga on lihtsalt minus, et ei suuda seda piisavalt aksepteerida.


Lisaks valmistas mulle meelehärmi ka filmi muutumine liiga ulmekaks. See tulnuka teema ei sobinud siia. Eriti just see filmi lõpus toimuv ufovärk on küll liiast. See on lihtsalt naeruväärne. Indiana Jones - tulnukauurija! WTF???

Üldse filmi esimene pool on selgelt üle teisest poolest, kui niimoodi jaotada. Esimeses pooles saab rohkem nalja ja ulme sisuliselt puudub. Päris lõpp läheb ka läilaks ära, aga see on igati loomulik koguperefilmide puhul. Kokkuvõtteks võin siiski öelda, et sain toreda elamuse osaliseks (tänu väga heale huumorile). Omas žanris - ebarealistlik kogupere põnevus/seikluskomöödia - on film kõva tegija.
6/10

Kommentaare ei ole: