Du levande ehk Teie, kes te elate

"Mycket bra!" ütleks ma rootsi keeles. Tõesti suurepärane! Rootslased oskavad väga hästi filme teha. On ju teada, et sellest meie naaberkuningriigist on pärit näiteks selline kõva lavastaja nagu Lukas Moodysson, kelle parimate tööde hulka kuuluvad sellised pärlid kui "Fucking Åmål" (1998) või "Tillsammans" (2000). Samuti on rootslane ka üks minu lemmikrežissööre Lasse Hallström, kelle tööde hulgast pole raske hiilgavaid linateoseid välja tuua: "Once Around" (1991), "What's Eating Gilbert Grape" (1993), "An Unfinished Life" (2005) jt. Siis muidugi ei saa ka unustada kõige kuulsamat - Ingmar Bergmani. Käesoleva filmi lavastaja Roy Anderssoni eelnevaid filme ma ei tea, kuigi räägitakse, et tegu on legendaarse kujuga.

Kino Sõpruse kodulehe filmitutvustuses on kirjas: "Teie, kes te elate on satiiriline tragikomöödia inimkonna muredest ja rõõmudest, tugevusest ja haavatavusest, hirmudest ning vajadusest armastada ja olla armastatud. Endi üle naerdakse ja ennast haletsetakse." Kõlab nagu oleks tegu meie endi "Sügisballiga". Jah, see Rootsi linateos meenutab vägagi "Sügisballi". "Du levande" on küll selgelt rohkem komöödia võtmes tehtud. On palju liine/tegelasi, kelle mitte just kõige lustlikumat elu kujutatakse. Vaatajal on küll väga naljakas seda kõike jälgida. Samas paneb film ka mõtlema, mis on väga hea näitaja.

"Du levande" on totaalselt teistsugune komöödia, kui seda on Plazas jooksvad tavalised jänkide selle žanri filmid. Huumor on suhteliselt sarnane ja samal tasemel nagu "Sügisballis" ehk siis ülilahe! Siin on naljad ehk lennukamad ja veel suurema kiiksuga. Võtame kasvõi selle seksistseeni või see, kuidas maja äkki liikuma hakkab. Ega mul pole neid olukordi mõtet ümber rääkida. Seda kõike peab ise nägema. Põhinaljad on üldiselt seotud inimeste viletsuse ja virelemisega. Kui te peate "Sügisballi" hea huumoriga filmiks, siis kindlasti meeldib teile ka see linateos!

Filmis on tähtsal kohal muusika, mis on enamjaolt lõbus. Rohkelt on toredat rahvamuusikat, mille vastu minul, rohkem kui rocki austajal, midagi pole. Kõige parem koht muusikalises mõttes on siiski rockiga seotud. Nimelt näitab ligi paar minutit järjest, kuidas üks nooruk oma elektrikitarri tinistab. Oi, kuidas ma nautisin seda! Üldse, mulle õudsalt meeldivad filmides need kohad, kus inimesed teevad (head) muusikat. Paljuski sellepärast oli "Once" minu eelmise aasta üks lemmikuimaid filme.

"Du levande" on aga selle aasta üks parimaid filme, mida olen kinos vaatamas käinud. Elagu Rootsi film!
10/10