laupäev, 13. detsember 2008

Soovide puu



Mina kuulsin sellest linateosest esimest korda alles käesoleva nädala alguses, kui uurisin Coca-Cola Plaza uut kava. Olin juba kõik eelmised 3 selle aasta Eesti filmi kinos ära vaadanud ja ilma pikema mõtlemiseta otsustasin ka 4. ära kaeda. Kuna mul on kombeks kindlate kinno minemist põhjustavate filmide puhul eirata igast infot selle sisu kohta, ei teadnud ma põhimõtteliselt "Soovide puust" mitte mõhkugi. Ausalt öeldes ei oodanud enne linastumist filmilt midagi. Isegi pigem olid eelarvamused, et tulemus võib olla päris kehv. Tuli välja hoopis, et sain meeldiva üllatuse osaliseks.

"Soovide puu" valmis mängufilmi kohta küll väga kiirelt ja odavalt. Alles vähem kui 3 kuud tagasi algasid ju võtted. Eelarve oli vaid 1,8 miljonit krooni. Nii võib jädab petlik mulje nagu tegu oleks pigem telefilmiga. Vaatamata kõigele on tulemus täitsa hea.

Eriti just sisu koha pealt. Igavust ei pidanud tundma kordagi - juba puhtalt see on väga hea näitaja. Lühidlat öeldes, räägib film maalt linna kolinud noorest naisest nimega Liina. Ei ole kerge kohaneda uue eluga. Normaalse töö leidmine pole ka lihtne. Soov leida õnne paneb Liina pingutama. Sisu on tõesti hea. Nalja sai rohkem kui enamuses Hollywoodi kassahittidest komöödiates. Sisu puhul mulle meeldis eriti see ehedus, kuidas elu oli kujutatud. Samal ajal oli lugu vürtsitatud pidevalt, vahel küll kergelt liialdavate, humoorikate situatsioonidega. Tegelt žanri poolest peakski olema tegu komöödiaga. Siiski näidatakse ka elu valu ja raskusi. Kohati paneb ikka mõtlema küll meie eluolu üle. Sisukas film!

Samuti näitlejatöödega võib enam-vähem rahule jääda. Oma filmidebüüdi teinud noor näitlejanna Elina Pähklimägi jättis hea mulje. Pealegi on ta väga armas ja seksikas! Oli palju häid ja lahedaid pisirolle. Näiteks Raimo Passi mängitud veider majaelanik või Kristjan Sarve mängitud poetööline (maskott). Muidugi eriti lahe tüüp oli see poe turvamees (Ago Soots), kes püüdis püüdis peategelasele päris koomilisel moel külge lüüa.

Tegelt pildi kvaliteedi üle võib natuke nuriseda. Mõnes kohas oli teravusega probleeme. Aga polnud hullu. Üldkokkuvõttes see sisuliselt ei häirinudki. Enamus ajast oli pilt siiski suhteliselt normaalne. Kaameratöö kohta ei ütleks ühtegi halba sõna. Igati vinks-vonks.

Huvitav fakt seoses seansiga, mil viibisin: film algas täiesti õigel ajal ja enne seda ei näidatud mitte ühtegi treilerit ega reklaami. Sellist asja polnud minu kogemuste põhjal küll Plazas juhtunud. Tavaliselt ma arvestan nii, et 5 minutit peale algusaega saali astuda on täiesti OK, sest enamasti algavad filmid kuskil 10 minti hiljem. Hea, et ma seekord astusin saali enne õiget aega.

"Soovide puu" on tõeliselt lahe Eesti filmike. Hea töö, Liina Paakspuu! Mulle andis küll see linateos hea elamuse. Minge vaatama!
7/10

Kommentaare ei ole: