Juba homme reedel ongi algamas suur spordipidu. Ise võtsin ka töölt puhkuse just selleks ajaks. Seekordsed olümpiamängud peaksid tulema päris uhked. Hiina ju kulutas 40 miljardit korraldamise peale, mis on umbes 2 ja pool korda rohkem kui 2004. aastal Ateenas. Uhke või mitte uhke, peamine on ikkagi sportlaste tulemused.
Ise jälgin suure huviga kõigi meie sportlaste käekäiku. Seekord on Eesti koondis läbi aegade suurim. Kokku esindab meie riiki 47 sportlast. Selgelt suurima (kuld)medalilootusega läheb võistlema Gerd Kanter. Kui ta ei pääse esikolmikussegi, siis oleks see päris suur šokk. Aga no kõike võib juhtuda. Väga head šansid on ka tandemil Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmise paarisaeruline kahepaat). Hindaks medalivõidu tõenäosuseks üle 50%. Rohkem nii kindlaid esikolmiku kandidaate pole. Samas on palju võimalusi, kus väga hea õnnestumise korral võib tulla nii kõrge koht. Ütleks, et väike lootus on sõudmise neljapaadil, jalgrattur Grete Treieril, tennise paarismängus (Kanepi & Ani), purjetaja Deniss Karpakil, laskur Andrei Inešinil ja judokas Martin Padaril. Teiste medalivõit oleks juba tõeliselt suur ime. Ennustan omadele 3 medalit. Näiteks võiks need tulla nii: üks kettaheites (Kanter), teine sõudmises (kahepaat) ning viimane sellest "väikese lootuse" nimekirjast (näiteks Treier). Kusjuures 4-lt viimaselt olümpialt oleme võitnud alati ei rohkem ega vähem kui 3 medalit! Lisasin ju ka polli oma blogisse, kus soovin lehe külastajatelt teada oma pakkumist medalite arvu suhtes. Nii et, ennustage!
Kui meie sportlaste esinemised välja jätta, siis vaatan kõige suurema huviga korvpalli ja kergejõustikku. Korvpallis on üks suur intriig. Nimelt, kas suur ja võimas USA koondis suudab taastada oma hiilguse ja kulla ära võtta. Viimasel 3 suurturniiril (MM ja OM) pole nad isegi finaali jõudnud. Seekord pean küll USA-d peafavoriidiks. Kontrollmängudes on tiim väga hästi mänginud ja nautinud peamiselt suureskoorilise võite. Neil ju osalemas sellised absoluutsesse oma ala tippu kuuluvad mängijad nagu K. Bryant, J. Kidd, D. Wade, L. James, D. Howard jt. Tundub olevat hirmkõva meeskond. Mäletan veel, kuidas jänkid 1992. aasta olümpial võitisid kõik mängud ülisuurelt. Ajad on muutunud ja ka mujal maailmas osatakse väga hästi mängida. Väga tugevad on Hispaania ja Kreeka. Neid kahte võib pidada jänkide suurimateks ohustajateks. Samas ei tohi ka ära unustada tiitlikaitsjat Argentiinat, Euroopa meistrit Venemaad või olümpial alati korralikult esinenud Leedut. Tuleb põnev turniir.
Olümpia puhul on huvitav see, et jälgin ka neid alasid, mis tavaliselt mind eriti ei paelu. Sel võistlusel on lihtsalt eriline aura ja muidugi eriline tähtsus. Olümpiamängude medalivõit on hoopis teise väärtusega, kui mingi MK-etapi võit. Tegelt ega kõik ei lähe ju ka medalit võitma. Mõne puhul on esikümne koht juba ülihea saavutus. Nende tulemuste ja kohtadega on nagu on. Üks on selge: spordipidu tuleb võimas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar