Veebruar kinos

Veebruaris vahtisin kinos 6 filmi, mis on viimase 6 aasta küünlakuu viletsaim tulemus muide. Valik oli hea, keskmine hinne ületas 7-t.

• Hitchcock - 8/10
  Mulle meeldivad filmid, kus tehakse filmi. "Hitchcock" on täiesti õnnestunud ses osas ja seda oli huvitav vaadata. Veidi rohkem kui 50 aasta taguse Hollywoodi kujutamisega on väga hästi hakkama saadud. Imelik, kui range oli tol ajal tsensuur keha paljastuse ja vägivalla näitamise koha pealt. Film on parajalt humoorikas ja rohkem kergemat sorti vaatamine. Eriti naljakas on Hitchcocki kaasa elamine kinosaali ukse taga kuulsale duši-stseenile "Psycho" esilinastusel. Hopkins ja Mirren esinevad teada tuntud tasemel ehk siis suurepäraselt. Lühidalt öeldes on "Hitchcock" igati hea linateos minu arvates.
• Zero Dark Thirty ("00.30") - 7/10
  Taseme poolest sama, mis Bigelow eelmine linateos "The Hurt Locker". Hästi tehtud film. Tehnilise poole pealt on kõik tipp-topp. Kenasti näideldud ka. Jessica Chastain on tõusmas mu lemmiknäitlejannade hulka. "Zero Dark Thirty" üheks peaküsimuseks on ja pakub vaatajale mõtlemisainet teemal, kuidas suhtuda vangide piinamisse info välja meelitamise eesmärgil. Filmi kulminatsiooniks olev Bin Ladeni tabamise operatsioon on põnevalt ja oskuslikult tehtud.
• The Sessions ("Armastuse õppetunnid") - 7,5/10
  Soe ja humoorikas draama läheduse otsimisest. Filmi juures tuleb eriti kiita John Hawkes'i, kes mängis peaosalisest invaliidi vägagi kaasa elama panevalt. "The Sessions" on ühtviisi koomiline ja traagiline. Koomilisust leidub peamiselt seksiga seoses ja traagilisust peategelase armetus olukorras. Filmi headusele aitavad tugevalt kaasa ka Helen Hunti ja William H. Macy rollisooritused. Kõik 3 tõestasid, et on tõelised tippnäitlejad.
• Into the White ("Valge vangistus") - 7/10
  Tore film sellest, kuidas sõjas vaenupooled (2 britti ja 3 sakslast) peavad ühisel jõul karmides talvistes oludes ellujäämise eest võitlema. Tekivad vastuolud, kuid mõlemad osapooled tahavad jääda inimlikuks, kuigi käimas on kale sõda. "Into the White" on olemuselt kerge film ja sisaldab ka palju huumorit. See linateos pakub jällegi kõvasti mõtteainet sõja mõttetusest, kuigi otseselt ranget moraali ei loeta. Olge sõbralikud ja ärge sõdige! :)
• Elavad pildid - 8/10
  Tegu on läbi aegade ühe ambitsioonikama Eesti filmiga. Vaatluse all on ühe maja elanikud läbi sajandi. Väga originaalne ja suurepärane idee oli kujutada ajastuid sellele omases filmistiilis. Linateose peamiseks võluks minu jaoks oligi erinevate filmi stilistikatega mängimine, millele nautimisele aitas kõvasti kaasa Kalju Kivi suurepärane kunstnikutöö. Muidugi ei saa mitte kiitmata jätta Eesti näitlejaid, kes taaskord tõestasid oma head taset. Eriti hästi toimisid paarid Oja & Lamp ning Ever & Üksküla. Filmi ühe säravaima rolli pakub aga noor ja veetlev Sandra Uusberg. "Elavad pildid" on ka natuke hariv, andes miniatuurse ajaloo õppetunni 20. sajandi Eesti kohta. Linateose vigadest ei hakka rääkimagi, tegu on ennekõike ilusa väljanägemisega igati korraliku Eesti filmiga. Muide treiler on väga hea.
• Like Someone in Love ("Just nagu armunud") - 6/10
  Normaalne kunstifilm. Linateos näeb pildilise külje pealt igati hea välja. Muidu jäi minu maitse jaoks liiga aeglaseks või siis intrigeerivusest jäi väheseks. See on sihuke film, kus vahepeal on täiega huvitav, vahepeal jälle igavavõitu. Peategelast mänginud Rin Takanashi on meeletult ilus.