Jaanuar kinos

Jaanuari saagiks jäi 7 linateost. Sai vaadatud Prantsuse, Soome, Valgevene ja Taani filme, aga ka jänkide Oscari kandidaate.

• Dans la maison [In the House] ("Kodus") - 8/10
  Väga omapärane film kirjanikuhakatise loometeekonna algusest. Film rääbib ihadest, paljuski seksuaalse tooniga. Käib keerukas, kuid huvitav narratiiviga mängimine. Segunevad väljamõeldis ja tegelikkus, nii et mingil hetkel on raske aru saada, mis on reaalsus. Huvitav oli mõelda, mida üritas peategelane oma intrigeerivate kirjutistega saavutada. Eks ta soovis ühest küljest oma unelmaid (sh seksuaalfantaasiaid) väljendada ning oma mentorist õpetajat õrritada/ärritada. Teisest küljest oli tal igati selge soov ka elada normaalset pereelu. Õhku jääb aga küsimus, kui palju oli temas soovi saada tõeliseks kirjanikuks. Film on väga põneva ülesehitusega ning pakub tõesti omapärase loo vaatajaile. Väga meisterlik tükk François Ozoni poolt.
• Juoppohullun päiväkirja ("Joomahullu päevaraamat") - 3/10
  See film on lihtsalt halb. Filmis leiduvale pöörasele huumorile sain küll pihta, kuid see ei olnud minu meelest naljakas - liiga labane ja nõme. Lisaks tehti seda selgelt liialt kunstlikult, et mitte ei toiminud see naljategemine, vähemalt minu arust. Mõned üksikud muigamised meelitas välja. Rõvetsemist oli ikka päris palju. Peategelast mänginud Joonas Saartamo on iseenesest äge näitleja, täitsa lahe kuju.
• V tumane [In the Fog] ("Udus") - 6,5/10
  Aeglane ja mõtlemapanev film kolmest mehest keset 2. maailmasõda. Tegevus toimub Nõukogude Liidus, kus on keerulised ajad. Su oma külamees võib ka vaenlane olla. Film uurib seda, kes on oma, kes on vaenlane, ning keda pidada reeturiks. Kerkib esile kõlbluse teema. Äärmiselt rahulik draama.
• Django Unchained ("Vabastatud Django") - 9/10
  Suurepärane dialoog ja huumor on filmi suurimad trumbid. Montypythonlik kotistseen on kuldaväärt. Kõik on äärmiselt stiilselt (tarantinolikult) tehtud, et seda oli nauding vaadata. Õieti valitud muusika annab filmile nii palju juurde ja siin on see valdkond eriti õnnestunud. See on tegelt juba reegel, et Tarantino filmides on alati muusikaga täppi pandud. Kust ta kõik need muusikapalad küll välja urgitseb? Näitlejatest tegid eriti silmapaistvalt head sooritused Waltz ja DiCaprio (kena näha ka teda mängimas badassi vahelduseks!). Samuel L. Jackson oli väga lahe ja Jamie Foxx sai kenasti hakkama. Teatud hetkeni olin isegi kaalumas 10/10 andmist, kuid lõpuosa rikkus asja natuke ära. Üldkokkuvõttes ikkagi väga hea film!
• Jagten [The Hunt] ("Jaht") - 9/10
  Taani režissöör Thomas Vinterberg on saanud hakkama teise igati korraliku draamaga järjest (eelmine oli "Submarino", 2010). Filmi läbib pidev ähvardav pinge, mis avaldus peategelase (Mads Mikkelsen) ärevas olukorras. Hämmastav, kuidas võib ühe väikese tüdruku fantaseering teise mehe elu ära rikkuda. Eks süüdistustele aitas kaasa peategelase amet - küllaltki haruldane on see, et mees on lasteaiakasvatajaks. Eks nii mõnigi hakkab ju säärases olukorras mõtlema, et mis põhjusel (tagamõttega) küll meesterahvas valis sellise ameti. Inimesed võivad olla päris julmad, eriti veel kui sellised süüdistused on mängus. Vinterberg on väga oskuslikult hakkama saanud julmuse ja ähvardava pinge kujutamisega. Kogu see täbar olukord on nii veenvalt välja mängitud, jättes mulje, et nii võib ka juhtuda ka tavaelus. Paljuski aitas veenvusele kaasa Mads Mikkelseni väga tugev rollisooritus - oleks võinud oscarinommi saada. Muidugi Cannes'is saadud parima näitleja auhind on ka äärmiselt kõva saavutus.
• Lincoln - 7/10
  Hästi tehtud ajalooline film ameeriklaste poolt armastatud presidendist Abraham Lincolnist. Antakse hea ülevaade tolle aja (1865. a) poliitilisest olukorrast ning sellest, kuidas president võitles orjuse kaotamise ja kodusõja lõpetamise eest. Vaatajale näidatakse, mis toimus kulisside taga, mis poliitilised mängud käisid seaduse vastuvõtmise ümber. Korruptsioon ei ole võõras teema antud filmis. Daniel Day-Lewise poolt järjekordne äärmiselt tugev rollisooritus, väga veenev. Minu jaoks ei olnud "Lincoln" piisavalt huvitav, et väga kõrget hinnet saada.
• Life of Pi ("Pii elu") - 7/10
  Tore draama, igati kenasti jutustatud. Huvitav lugu ellujäämisest, mille sisse on põimitud oskuslikult ka religiooni teema (usku ei suruta küll kellegile peale). Visuaalselt näeb välja täitsa kaunis, päris sellist ülepingutamist nagu "Avataris" ei ole. Minu jaoks jäi draamale vajalikust tõelisest pingest puudu, kuid igav mul küll kaugeltki ei hakanud. Filmis on mitmeid südantliigutavaid hetki.