esmaspäev, 28. november 2011
Kotoko
See film pakkus väga tugeva elamuse. Raputas veel rohkem läbi kui "We Need to Talk About Kevin" - see mulle meeldib! Ühisjooni nende 2 filmi vahel võib leida mitmeid. Jällegi on tegu küllaltki šokeeriva linateosega. Äärmiselt julge filmikeel ja väljenduslaad. Film on kohati päris häiriv. Nõrgema närvikavaga inimestele see kindlasti ei sobi. Seansi ajal lahkus muide vähemalt 6 inimest saalist. Filmi lavastaja/stsenarist Shin'ya Tsukamoto ongi tuntud rohkem õudusfilmide tegijana. Paar kohta olid sellised, kus isegi mina pidin silmi kergelt kissitama - lihtsalt nii võigas oli. Peategelane käitub vahepeal väga koletislikult ja sadistlikult. Samas on tegu paraja mindfuckiga. Ei saanudki lõppude lõpuks aru, mis oli peategelase (Kotoko) fantaasialend/hallutsinatioonid ja mis oli tegelikkus. Paras psühholoogiline müsteerium. Siin on ka tegu isiksuse kahestumisega nagu "Black Swaniski". Ka Kotoko on psüühiliste häiretega ja ei tule toime oma hirmutunde ja foobiatega.
Millest film ikkagi jutustab või mis on sõnumiks? Üheks põhiteemaks võib pidada lapse kasvatamist (nagu "We Need to Talk About Kevinski"). Kuidas üksikvanemana hakkama saada? See pole lihtne. Ainult vastutustundest ei piisa. Kotoko küll hoolis oma lapsest, aga sellest oli vähe. Kriitiline varjund on visatud massimeedia liigsele tarbimisele. Mitmete Kotoko hallutsinatsioonide ajendiks on televisioonist nähtud vägivaldsed saated. Tekib küsimus, kas saab massimeediat süüdistada peategelase foobiates ja jubedas käitumises.
"Kotoko" on sedasorti linateos, millepärast ma PÖFFil käin - raputav ja vägevat elamust pakkuv. Nõrganärvilistele ei soovita!
9/10
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Meid vennaga jäeti aga ukse taha. Endine "lubame trepil istuda" reegel oli kadunud nagu tina tuhka.
See oli mu üks oodatuimatest filmidest PÖFFil.
Aga tore, et osutuski täpselt nii raputavaks kui enam-vähem lootsin:D
Täna lähme Kawase Hanezu`ga teisele katsele. See ka Solarise saal 7-es.
Kahju, et teil "Kotoko" nägemata jäi. Usun, et oleks ka väga meeldinud. Kus te seal ootasite muidu?
Loodan, et "Hanezuga" läheb õnneks. Muidugi saal 7 on nii väike, et seda pole väga raske välja müüja.
Kaksikud ootasid ukse taga koos minuga. :)
Hanezust jaime ka ilma. Looduse lapsed oli niivord hea, et ei tahtnud varem lahkuda;
Kotoko ja Kawaze uusim olid kull oodatuimad, aga mis sa teed, koke ei joua ka koige parema tahtmise juures.
Olime jah ukse taga. Aju oli vist kohvist nii labi imbunud, et ei tundnud Sopranot ara. Miks sa tere ei oelnud, Soprano. Pole muidu uhtegi filmiveeblast veel POFFil nainud. Nemad kindlasti on meid marganud, pole vist vaga raske ;)
Kolm on kohtu seadus, järgmisel PÖFFil tunnete mind juba ära ja ütlete ise tere. :)
Postita kommentaar