Vahekokkuvõte PÖFFist

Ma olen alati PÖFFi põhiprogrammi ajal ka 1 vaba päeva võtnud. Täna on see päev ja ma siis mõtlesin, et teeks väikse lühikokkuvõtte nähtud linateostest. Olen 4 päeva jooksul 6 filmi ära vaadanud. Praegu võin valikuga küll väga rahule jääda.

Bono tapmine ("Killing Bono")
Omamoodi tore noortefilm. Liiga palju oli lapsikuid tobenaljakaid nalju. Pettumust siiski mu tänavuse PÖFFi avapauk ei valmistanud. Vähemalt igav ei hakanud - see on alati positiivne märk. Mõned muusikalised etteasted olid päris huvitavalt ja muhedalt tehtud. Film on pigem teismelistele sobilik (endal pole enam väga palju jäänud 20-ndatega ühele poole saamisega). 6/10

Rahutu maa ("Land of Oblivion")
Ilus ja valus draama. Rahulik, aga mitte liiga aeglane. Linateos räägib Tšernobõli katastroofi tagajärgedest. Emotsiooni suudeti üleval hoida filmi lõpuni. Kuidagi kaunilt, aga samas mitte liialt ilustamata, on vaatajale kuvatud inimeste hingevalu, leina ja vanu mälestusi. "Rahutu maa" poeb südamesse. Kenasti tehtud film! 8/10

Me peame Kevinist rääkima ("We Need to Talk About Kevin")
Ennist mainisin, et olen senise PÖFFi filmide valikuga rahul ja üheks suurimaks rahulolu põhjuseks on kindlasti see film. "We Need to Talk About Kevin" pakub seda, mida just eriti PÖFFi filmidelt ootan - julget, raputavat, mõjurikast, emotsioone esile kutsuvat, visuaalselt vingelt tehtud teost. Tegu on sellise filmiga, mis paneb taaskord mõtlema kui väga ma kino armastan (õige elamuse saamiseks tuleb antud teost kindlasti just kinos vaadata!). Pikemalt kirjutasin siin. 9,5/10

Loomariik ("Animal Kingdom")
Hea näide sellest, kuidas saab teha ilma ajuvaba actionita huvitavat põnevusdraamat. Film on paeluv, näitlejatööd head. Vägivalda leidub parajalt, psühholoogilist pinget ka. Tahaks, et tehtaks rohkem selliseid põnevikke. 8/10

Päevalilletund ("Sunflower Hour")
See komöödia pakkus väga hea üllatuse. Üllatav on tegelt juba see, et ma selle filmi väljavalimiseni üldse jõudsin, kuna sünopsise järgi ei tundugi eriti minu teetass olevat, aga see selleks. "Sunflower Hour" on tõesti häbitu ja häbematult naljakas nagu PÖFFi kodulehel öeldakse. Käesoleva aasta vaimukam linateos minu jaoks. Täiesti crazy tükk, mitmel korral tekkis mõte: "Ei ole võimalik!". Filmiga pilatakse erinevaid inimesi kuulsaks tegevaid tõsielusarju. Soovitan kõigile, kellele sobivad ka veidi dirty'd komöödiad! Film ei ole seejuures liialt labane. 8,5/10

Norman
Alustuseks ütleks seda, millega tõenäoliselt enamus nõus pole: Dan Byrd peaosalisena ei olnud piisavalt hea. Kuna film on üles ehitatud tema mängitud karakterile (Norman), siis mõjutas see paljuski ka minu hinnangut. Millegipärast ei suutnud ma samastuda peategelasega niivõrd. Film ei läinud seekord piisavalt hinge, kuigi teema poolest oleks pidanud. Sisu on tegelikult väga hea. Oli mitmeid kohti, kus kindlasti paljudel tuli pisar silma, aga mul jäi sellest palju puudu. Valusaid teemasid leidus: üksildus, ligimese kaotus, enesatapu mõtted. Iseenesest on tegu hea draamaga. Noortele peaks hästi sobima. Ennast enam nooreks ei pea. Mis siis veel? Naispeaosalist mänginud Emily VanCamp on väga ilus! Kena, et saadi kõrvalosadesse sellised kvaliteetnäitlejad nagu Adam Goldberg ja Richard Jenkins, kes olid tasemel. 7/10


Hetkel on mul pilet olemas järgmistele filmidele:
* Tule nagu oled
* Judinad
* Artist
* Jelena
* Tabamatu õnn
* Mäng
* Norra pojad
* Kotoko
* Ööliblika päevikud

Häid PÖFFi elamusi kõigile!