September kinos

Septembris sai vähe rohkem kinos käidud, kui eelnevatel kuudel, kokku siis 8 korral. Õhtud lähevad pimedamaks ja välistele tegevustele kuluv aeg väheneb selgelt. Nii ongi rohkem mahti kinosaali oma koibi vedada.

• Nord (6/10)
  Omamoodi road movie. Mehel on depressioon ja sellest pääsemiseks otsustab ta põgeneda oma masendust tekitavast keskkonnast. Täpsemini öeldes alustab ta teekonda nii-öelda tõotatud maale. Teekond on raske, aga mees on vintske ja läbi suurt raskuste ikka liigub sihtkoha poole. Põhimõtteliselt ongi filmi põhipoint mitte alla anda, et saavutada oma õilist eesmärki. Minu maitse jaoks oli asi kuidagi igavapoolselt lahendatud. See linateos ei pannud mind peategelasele kaasa elama. Kerge huumor ka väga kaasa ei aidanud. Kaunid maastikuvaated päästsid filmi mingil määral. Maastikul oli muidu oluline roll täita.
• Melancholia (8/10)
  Käisin 2. korda kaemas Trieri uusimat linateost. Hea film! Kirjutasin sellest augusti kokkuvõttes.
• Midnight in Paris (8,5/10)
  Kena õnnestumine vanameister Woody Allenilt. Kihvt film! 20-ndate Pariisi oli väga hästi kujutatud. Peamiseks trumbiks olid marud tegelased tollest ajastust, eriti Hemingway, Fitzgeraldid, Cole Porter ja ninasarvikutest vaimustuses Salvador Dalí (Adrien Brody'le annaks koomika eriauhinna). Owen Wilson sai peaosalisena päris kenasti hakkama ja Marion Cotillard oli armas nagu ikka. Michael Sheeni kiidaks ka! Kui hinnata puhtalt 20-ndatel toimunut, siis oleks hinne vähemalt 9/10. Kogu see atmosfäär oli niivõrd õnnestunult tekitatud. Hea töö, härra Woody Allen!
• Larry Crowne (6/10)
  See Tom Hanksi komöödia nüüd küll midagi erilist ei pakkunud. Helgeid hetki oli, aga tervikuna jäi asi keskpäraseks. Sisu oli lihtsalt natuke nõrgavõitu. Iseenesest on tegu täitsa toreda filmiga. Põhimõtteliselt võib öelda, et vähemalt feel-good eesmärk sai täidetud.
• Warrior (8,5/10)
  Kõva film! Siin oli seda, mida ma draamadelt ootan - pinget ja emotsiooni. Seda oli küllaga! Mis mulle veel eriti peale läheb, on see, kui tegelastel on raske olukord ja nad üritavad sellest hirmsasti välja rabeleda - selles filmis oli see suurepäraselt välja toodud ja sisu koha pealt ilma liigsete liialdusteta lahendatud. Võistlusmatšid (välja arvatud lõpumatš) olid väga kenasti üles võetud (väga hea montaaž!) ja panid ikka kaasa elama küll. Mingi hetk filmi vaatamise ajal tundus, et siit võib isegi 10/10 ära tulla, aga ... Läila võitu lõpplahendus rikkus ülihea üldmulje ära. Üleüldse lõpuosa oli ehk liialt klišeelik. Näitlejatööd olid väga tasemel, eriti mis puudutab võtmetegelasi. Andke palun Tom Hardy'le vähemalt oscari nomm! Nick Nolte oli väga hea ja äärmiselt usutav.
• Le Havre (7/10)
  Aki Kaurismäki on vahelduseks hakkama saanud tõeliselt helge ja optimistliku filmiga. Stiilselt (kaurismäkilikult) tehtud, vähese dialoogiga. Sisu jäi aga kuidagi liiga kuivaks minu jaoks, ei haaranud nii väga. Iseenesest teemad siin on olulised - immigratsioon ja ligimese aitamine. Jah, olge sallivad ja aidake hättasattunuid! Rahulik ja siiras film.
• Sleeping Beauty (7/10)
  Tegu on puhta kunsti- ning kindlasti mitte laiatarbefilmiga. Päris joovastusse ei sattunud, kuna sisu oli nagu liiga tühine või kuidas nüüd öeldagi. Ütleme nii, et kohati vahepeal tekkis raskusi, et kaasa elada sündmuste käigule. Oli vähe igavamaid kohti. Samas jällegi filmi esteetiline külg mõnes situatsioonis töötas päris kenasti. Eks see film rõhuski rohkem esteetikale kui sisule. Mulle meeldis ka teatud müstilisus seoses peategelase ja tema tegemistega. Lühidalt öeldes, käis kah, aga uuesti küll ei viitsiks vaadata.
• Contagion (6/10)
  Tavaline, ei midagi erilist, põnevusdraama. Halb mitte, pigem keskpärene. Hea, et Soderbergh üritas võimalikult realistlikku linateost teha. Vaadata kannatab! Kate Winslet tegi suurepärase rollisoorituse.