laupäev, 21. november 2015

Oktoober kinos


Oktoobris sai kinos vaadatud 6 filmi. 2 neist olid küll kordused. Paolo Sorrentino uus linateos vaimustas mind niivõrd, et otsustasin seda 2 korda kaeda. Septembris nähtud "Roukli" tekitas esialgu palju küsimusi ja pealegi pean Õunpuust väga lugu, et ka see teos läks teiskordsele ülevaatamisele.

  • Youth ("Noorus") - 10/10
    See film on absoluutselt minu teetass. Meeldis rohkem kui Sorrentino eelmine töö - suurepärane "La grande bellezza" (8,5/10). Visuaalselt üks kaunemaid filme, mida viimastel aastatel olen näinud. Kaameratöö on hämmastavalt lummav. Üks vingemaid kohti on mõnusa irooniaga tehtud visioon Paloma Faithi muusikavideost "Can't Rely on You". Taustamussiga on üldse kümnesse pandud. Filmi sisu läks mulle väga korda. Kogu see igatsuse teema ja eneseiroonia, aga ka kommertsi pilavad naljad ning filmiteemalised vestlused (tegelaste seas on ju nii tuntud lavastaja kui ka tuntud näitleja) moodustasid huviküllase kompoti minu jaoks. Sorrentino on filmi sisse pannud palju nutikaid mõttepärle. Näiteks stseen, kus peategelane dirigeerib lehmakarja või stseen, kus lavastaja näeb kõiki oma filmide naispeategelasi - ega neid olukordi pole mõtet rohkem kirjeldada, seda peab ikka ise nägema. Film on intelligentne ning samas parajalt humoorikas. Kuulsad (kvaliteet)näitlejad Michael Caine, Harvey Keitel, Rachel Weisz, Paul Dano ja Jane Fonda teevad kõik suurepärased rollid, et kohe nauding oli neid jälgida. Siiani parim 2015. aasta film, mida näinud olen.
  • The Walk ("Kõnd") - 7/10
    Hästi jutustatud lihtne draama kuulsast köielkõndjast. Zemeckis juba oskab lavastada ja Joseph Gordon-Levitt on hea nagu ikka. Käisin filmi vaatamas Kosmose IMAXi saalis, kus sai hulljulge kõnnaku New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide vahel jälgimisest päris kõva elamuse. Kõrgus ja sellest tulenev oht tundus äärmiselt reaalsena.
  • Roukli - 7,5/10
    Teisel korral mu arvamus Õunpuu uusimast teosest ei muutunud suurt. Kirjutasin filmist septembri kokkuvõttes.
  • Dheepan - 8,5/10
    Film käsitleb hetkel väga aktuaalset pagulasteemat. Sisu ei ole keeruline, erilist moraali ei loeta. Hästi kirjeldatakse seda, kuidas pagulased Euroopasse satuvad. Vaatluse all on ühe põgenikest (liba)perekonna sulandumise üritus uude üshiskonda. Selgub, et Euroopas (antud juhul Prantsusmaa väikelinnas) ei olegi neil nii roosiline elu. Olles sattunud ühe geto võimualasse, peab perekond hakkama saama eluga üsna karmides oludes. Film kritiseerib õigustatult põgenike paigutamist Euroopas. Praegune viis soodustab getode tekkimist. Lugu on kaasakiskuv ja inimlik ning paneb mõtlema pagulaste olukorra üle. Peaküsimus peaks olema, kuidas nad võiksid põimuda Euroopa ühiskonda, et kõik oleks rahul. Minu arust "Dheepan" on piisavalt hea ja mõtlemapanev, et väärida Cannes'is võidetud peaauhinda Kuldset Palmioksa.
  • The Martian ("Marslane") - 5,5/10
    Minu jaoks oli "Marslane" pigem pettumus, kuigi kõrgeid ootusi ei seadnud. Natuke liiga Hollywood, eriti just lõpp. Kuidagi liiga lihtne ja rohkem helge ning "turvaline" kogupere film. Visuaalselt pole film ka teab-mis jalustrabav. Üldiselt on "The Martian" küllaltki meeleolukas ja peaks nii öelda tavavaatajale hästi sobima.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nii et Roukli jälitab sind :)
Sul on vist vanemast postitusest "If Follows" pealkirja tõlge jäänud. Annab filmile kohe teise ja huvitavama fiilingu.

"Roukli: see jälitab sind". Nagu "Free Range/ Ballaad maailma heakskiitmisest"

Raul ütles ...

Tänan tähelpanu eest! Parandan ära, aga hästi kukkus välja see viga.
:D

Mangal ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.