November oli tihe kuu, kokku sai kinos käidud 13 korda. Neist 11 leidsid aset PÖFFi raames, sellest võib lugeda siit ja siit. Seega teen praeguses kirjutises juttu ülejäänud 2 filmist.
- Interstellar ("Tähtedevaheline") - 6/10
Christopher Nolan on teinud äärmiselt pretensioonika suurfilmi. Film on oma ambitsioonikate teemadega pigem liiga laialivalguv ja ei jäta terviku muljet. Palju suuri teemasid, aga põhjalikuks ei minda ja vastuseid antakse vähe. Minu jaoks oli loogika puudulikus ja vastuolulisus liiga suur, et film oleks vähegi sügavalt mõjunud. Ajaga mängimisega mindi selgelt liiale. Tegu on pigem kiiresti ununeva teosega. Minu arust läks lõpp eriti jaburaks ja jättis kogu asjast ennemini naeruväärse mulje. Selge see, et tegemist on ulmežanriga, aga oleks tahtnud ikkagi rohkem ratsionaalsust. Suurt kasu ei olnud ka viidetega Kubricku unustamatule ulmeklassikule "2001: A Space Odyssey". Samas film näeb hea välja. Visuaaliga on kõvasti vaeva nähtud ja tulemus on igati vaatemänguline. Spektaakel on võimas ja tehnilise külje pealt ei ole millegi üle nuriseda. Film on iseenest hästi lavastatud, Nolan on ikkagi oma ala täielik tipp. Kindlasti tuleks esile tõsta McConaughey sooritust - mees tõestas taas, et ta on üks kuradi kõva näitleja. Üldkokkuvõttes ei pea ma "Interstellarit" halvaks linateoseks, lihtsalt sisu oleks võinud tugevam olla. See-eest on päris paljud nimetanud filmi aasta parimaks. Kahtlemata on tegu igatekanti tähelepanuväärse filmiga ja soovitan seda kindlasti kinos vaadata.
- The Trip to Italy ("Reis Itaaliasse") - 7/10
Hea meelelahutuslik komöödia. Steve Coogan ja Rob Brydon tõestavad, et on üleprahi kooomikud. Filmi läbib nõtke ja vürtsikas huumor. Naljad on enamjaolt intelligentsed, kuid sekka satub ka mõni ropp ja natuke barbaarne. Üksteise ületrumpamist kuulsate näitlejate imiteerimises oli lõbus vaadata. Filmis on häid viiteid kuulsatele filmidele. Eriti melldis "The Godfatheri" paroodiastseen. Boonusena on taustaks kena Itaalia maastik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar