Aprill kinos

Aprilli saagiks jäi kõigest 5 filmi, aga see-eest nägi üht väga head linateost. Cianfrance sai jälle hakkama! Kohe kõigest lähemalt.

• Side Effects ("Kõrvalmõjud") - 7,5/10
  Täitsa korralik krimidraama Soderberghilt. Hästi on kujutatud tavalist tänapäeva elu koos sellega kaasnevate probleemidega ja siis on seal veel hulluks (vaimuhaige) minev naine. Kõik ei ole nii lihtne nagu näib. Mängu tulevad huvitavad twistid. Filmis on mõtlemapanevaid vihjeid farmaatsiatööstuse kasumiahnusele ja arstide tööeetikale. Põnev oli jälgida, kuidas peategelase (Jude Law) elu oli täiesti põrguks tehtud ja mismoodi mees üritas seisust, kus kaotada polnud enam sisuliselt midagi, välja rabeleda. "Side Effects" on palju intelligentsem film võrreldes tavaliste Hollywoodi kommertspõnevikega. Õnneks pole sisu ka liialt keerukas. Hea ladus kulgemine. Rooney Maralt väga hea rollisooritus.
• Kapringen ("Kaaperdamine) - 7/10
  Täitsa viks thrillerdraama. Meeldis realistlikkus. Wow-elamust ei saanud ning midagi teab-mis uudset ei pakutud vaatajale, kuid pinget leidus küllaga. Õnneks ei olnud tobedat ajuvaba actionit. Korralik!
• Trance ("Transs") - 6,5/10
  Ma ei tea, kas olen rumal, aga minu jaoks jäi asi vähe liiga segaseks ja seetõttu ei saanud filmist õiget naudingut. Erinevaid kihte oli ülemäära palju. Aga muidu pinget oli ja ootamatusi jagus. Võibolla isegi twistide virvarriga pingutati üle. Soundtrack vaimustuma ei pannud, kuigi mõnes kohas passis taustamuss päris hästi sündmustikuga/olustikuga kokku. Visuaalne külg oli igati viks ja uhke. Ikkagi film ei jäänud mulle millegi erilisega meelde, kui Rosario teatud etteasted välja jätta.
• The Place Beyond the Pines ("New Yorgi varjus") - 9/10
  Kuratlikult hea film. Derek Cianfrance'st on saamas üks mu lemmiklavastajaid ("Blue Valentine" meeldis koguni nii väga, et asetasin teose oma lemmikfilmide edetabelis 14. kohale). "The Place Beyond the Pines" on ambitsioonikas linateos ja Cianfrance on selle ohjamisega väga kenasti hakkama saanud. Üldjoontes on tegu huvitava inimliku draamaga. Olulistemaks teemadeks isadus ja korruptsioon. Väga hea kaameratöö andis olulise osa võrratule atmosfäärile. Pildikeel on kahtlemata filmi üks suuremaid trumpe. Näitlejatööd on väga ehedad. Parima rollisoorituse au annaks küll Bradley Cooperile. Mees oli juba "Silver Linings'is" väga hea, siis nüüd astus ta veel sammu edasi. Tema tegelaskuju moraalsed dilemmad ja nendega võitlemine tõid filmi kiiduväärt intriige. Pikkus (2:20) oli täitsa paras. 2 tundi oleks olnud liiga vähe sellise headuse jaoks.
• Oblivion ("Unustus") - 5,5/10
  Sõgedavõitu ulmekas. Originaalsust vähe, klišeesid päris palju. Tom Cruise'i ja Kurylenko tegelaste vaheline armastuslugu rikkus minu jaoks filmi paljuski ära, muutes sisu liiga läilaks. Muidu, Cruise esines oma tuntud heal tasemel. Talle muidugi sobis see roll nagu rusikas silmaauku. Filmi algus mulle tegelt meeldis: salapärasus ja müstilisus tekitasid huvi. Visuaalselt näeb linateos aga igati kena välja ja see päästis palju. 1 kord kinos vaadata kõlbas kah.