neljapäev, 21. mai 2015

Aprill kinos


Aprill oli mitmekülgne. Käisin vaatamas Rootsi komöödiat, Jaapani animet, USA indie-õudukat, eesti dokumentaali ning Sõpruse Komöödiafilmide Festivalil 2 eelmisest sajandist pärit linateost.

  • En duva satt på en gren och funderade på tillvaron ("Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle") - 9/10
    Lõpuks jõudis ka meil kinokavadesse (PÖFFil küll linastus ka) eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil peaauhinna võitnud Rootsi kultusrežissööri Roy Anderssoni pika pealkirjaga linateos. Anderssoni eelmine film "Teie, kes te elate" ("Du levande", 2007) on üleüldse mu üks lemmikfilme läbi aegade. Seega oli tegu väga oodatud teosega. Olemuselt on 2 filmi väga sarnased. Mõlemad on koomilised tragöödiad ja satiirid heaoluühiskonna inimeste muredest ja unistustest. Mulle meeldib väga Anderssoni omanäoline visuaalne väljendusstiil. Interjöörid on lahedalt tehtud, kuigi on kasutatud peaasjalikult tuhmisid toone. "Tuvi ..." ei vaimustanud küll nii väga kui "Teie ...", aga meistriteoseks võib sedagi pidada.
  • Kaze tachinu ("The Wind Rises" / "Tuul tõuseb") - 6/10
    Käin väga harva animatsioone kinos vaatamas. Eelmine aasta jäi üldse ses suhtes nullipoisiks. JAFFil linastus läbi aegade ühe armastatuima animaatori Hayao Miyazaki viimane teos, mis kandideeris ka oscarile. Tundus nagu hea valik. Hästi joonistatud film. Ka väikeste detailidega on vaeva nähtud. Jaapani ajalooga sai sutsuke tutvutud. Filmi üheks peateemaks on Jaapani lennunduse areng 2 maailmasõja vahel. Armastuslugu ka sisse pikitud. Ei köitnud väga. Miyazaki animatsioonid ei ole lihtsalt minu teetass. Olen näinud veel näiteks "Totorot", mis samuti ei köitnud eriti.
  • It Follows ("See jälitab sind") - 6/10
    Palju räägitud ja kiidetud "It Follows" on minu arust pigem keskpärane õõvafilm. Ei olnud väga õudne. Filmis ei toimu erilist arengut ja kogu see õudus jättis rohkem sihitu mulje. Vähemalt visuaaliga on hästi hakkama saadud. Kaameratöö on väga kena.
  • La vita è bella ("Elu on ilus") - 7,5/10
    Tegu Roberto Benigni 1997. aasta linateosega, mis võitis parima võõrkeelse filmi ja parima meesnäitleja oscari. Nukker, aga ka väga humoorikas linateos holokaustist. Humoorikaks tegi filmi Roberto Benigni ülimalt elurõõmus tegelaskuju, mis on ka selle tragikomöödia naelaks.
  • Sipelgapesa - 6/10
    Milline kirev elu käib Lasnamäe garaažikompleksis! Natuke ehk liiga aeglane ja pealiskaudne dokumentaal. Puudub korralik puänt. Ei olnud piisavalt huvitav minu jaoks, ootasin enamat. Muidu tore ja inimlik film, kus on ka omajagu koomikat.
  • Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb ("Dr. Strangelove ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi") - 8/10
    Stanley Kubricku suursaavutus aastast 1964. Väga paljud peavad seda kultuslavastaja parimaks tööks. Filmiga kritiseeritakse osavalt tehnoloogia liigset usaldamiseks. Tegu ongi omamoodi hoiatusfilmiga. Omal kohal on must huumor USA ja NSV Liidu vahelise külma sõja teemal. Linateose üheks trumbiks on kindlasti lahedad grotesksed tegelaskujud. Peter Sellers särab täiega oma kolmes ülikoomilises rollis.

Kommentaare ei ole: