From Paris with Love

Veel nädal tagasi polnud mul mõtteski toda linateost kinno vaatama minna, veel vähem sellest ka hiljem kirjutada. Näed siis, mida elu võib pakkuda. Minu filmi maitset mingilgi määral tundvad inimesed kindlasti arvavad, et hakkan hirmsasti maha tegema filmi. Asi nüüd nii hull ka pole. Pärast pingelist töönädalat (eelmisel reedel) sobis "From Paris with Love" tegelikult suhteliselt hästi, et aeg maha võtta ja töömõtetest vabaneda.

See on selline film, kus ei pea pingsalt kaasa mõtlema. Nagu arvata võis oli sisus labasust ja liigset ajuvabadust nagu iga taolistes actionpõnevikes. Kellele meeldib, kui filmis on äärmiselt palju tulistamist, tagaajamist ja üldse actionit, siis see linateos on ideaalne neile. Polegi ammu nii meeletus koguses kõmmutamist näinud ühes filmis. Ma pole ka eriline actionmärulite austaja.

Kui aus olla, siis sarnaseid actionit täis möllufilme on juba tuhandeid tehtud. Midagi eriti üllatavat polnud. Peamine põhjus, miks seda filmi võiks vaadata minusugune rohkem draama austaja, on Travolta rollisooritus. Juba ta välimus ajas naerma - kiilaspea ja uhke rõngas kõrvas. Üleüldse on Travolta lihtsalt lahe vana. See roll (Charlie Wax) sobis talle nagu rusikas silmaauku - äkilise loomuga, karm, piisavalt ülbe, aga ka sarmikas macho-mees, kes tapab põhimõtteliselt kõik talle ette jäävad "pahad". Film võib küll sisult liiga labane olla, aga peaaegu kogu Charlie Waxi suhu pandud tekst ajas suu muigele. Mind üllatas, et huumor oli nii hea. Võibki öelda, et žanri poolest on tegu tõupuhta actionkomöödiaga.

Teist väga olulist osa (Charlie Waxi paarimeest) mänginud iiri näitleja Jonathan Rhys Meyers ei teinud midagi erilist, vaid oli pigem kohatäiteks särava Travolta kõrval. Iirlasele ei sobinud üldse see roll. Ütleks isegi, et Meyersi sooritus oli väga nõrk, kuigi ta ju ei ole kehv näitleja. Näiteks filmis "Match Point" tegi ta ju korraliku rolli. Kui nüüd veel teistest näitlejatest veel rääkida, siis kindlasti jäi enim meelde Kasia Smutniak. Põhjuseks tema imekaunis välimus. Pani hormoonid kohe möllama. Filmi vaatamise ajal mõtlesin küll, et näen maailma kõige ilusamat naist :P.

Ma pole suures vaimustuses, kuid meelelahutuse ja argielu vahelduse saamise mõttes täitis filmi vaatamine oma eesmärgi. Soovitus ka: "lülitage oma aju välja" enne filmi vaatamist. Travolta rokib!

5,5/10

Jaanuar kinos

Aasta esimesel kuul õnnestus käia 8 kinoseansil. Teiste seas sai vaadatud 2 dokumetnaali ja 1 Rootsi filmi. Mida siis nägin?

• The Cove (9/10)
  Film oli selline nagu ootasin: äärmiselt huvitav, mõtlemapanev, šokeeriv. Oli palju asjalikku infot nagu heale tõsisele dokumentaalteosele kohane. Vahepeal muutus olukord sama pingeliseks nagu päris põnevusfilmis. Film kandideerib ka oscarile. Suurepärane dokk!

• Bright Star (4,5/10)
  See linateos tõestas taas, et romantilised kostüümidraamad ei paku mulle midagi. See žanr ei ole lihtsalt minu jaoks. Sisu jäi liiga läägeks. Tõtt öelda hakkas vahepeal ka igav. Filmis on palju luule ette lugemist, kuid see kukkus kuidagi kahvatult välja. Ise pole ka suur poeesiafänn. Kuna panin hindeks "4,5/10", siis siiski midagi natukenegi head pidi filmis olema. "Bright Stari" peamisteks eelisteks võiks pidada suurepärast kaameratööd ja kauneid looduskaadreid. Nalja sai ka. Soovitan filmi soojalt kõikidele naisterahvastele!

• The Imaginarium of Doctor Parnassus (8/10)
  Sai teist korda vaadatud seda kihvti Terry Gilliami linateost. Kuna mu ülespandud küsitluses sai just see film kõige rohkem hääli, on mul kavas kirjutada varsti ka eraldi arvustus. Seega praegu ei ütle rohkem midagi.

• OceanWorld 3D (7,5/10)
  See, mida vaataja näeb, on väga vaatemänguline ja tänu 3D-le ka päris efektne. Ainus asi, mis mind häiris, oli liiga lapselik jutustamisviis. Tegelikult ongi ju "OceanWorld" mõeldud kui kogupere film. Teaduslikku juttu oli küllaltki vähe. Informatiivsuse koha pealt sai kõvasti pettutud. Selles mõttes ei ole tegu klassikalise loodusdokumentaaliga. Üldiselt sain hea elamuse! Küll see veealune maailm on ikka liigirohke ning täis igasugu huvitavaid ja omapäraseid elukaid.

• Sherlock Holmes (6/10)
  Tüüpiline massidele mõeldud action-komöödia. Paiguti väga lahe ja humoorikas, paiguti totter. Minu arust on see linateos vähe liiga tormakas. Kohati toimub liiga palju ja liiga kiiresti. Muusika oli OK, selline lustlik, aga mitte liiga lurr. Ei ole küll sääraste filmide fänn, aga tunnistan, et meelt sain ikka lahutatud. Robert Downey Jr. särab!
  

• The Book of Eli (7/10)
  Üllatavalt hea film. Kaameratöö on nauditav ja hallikas/pruunikas miljöö oli lihtsalt võluv. Sisu koha pealt ei ole tegu just väärtfilmiga. Eks seal oli vähe tobedust ja loogikavastaseid pääsemisi, mis on taolistele kassahittidele kohased, aga õnneks mitte häirivalt palju. Siiski vahel on ju tore jälgida, kuidas pahad saavad nuuti. Mis näitlejatesse puutub, siis peab mainima, et Denzel sai endale just väga sobiva rolli. Tema poolt esitatud šarmantne ja üldiselt rahulik kuju on lihtsalt nii stiilne ja vaatamist väärt omaette. Muidugi Mila Kunis on imeilus!

• Män som hatar kvinnor (6,5/10)
  Üldjoontes tavaline kriminull. Üks inimene on müstilisel kombel ära kadunud ja seda hakatakse uurima. Asja teeb aga eriti keeruliseks see, et sündmus toimus mitukümmend aastat tagasi. Tehniliselt on Rootsi film täiesti tasemel. Põnevust ja ootamatuid sisupöördeid leidub. Kriminulli sõpradel peaks kindlasti huvitav olema.

• Up in the Air (8/10)
  Tegu on parima filmi oscari favoriitide hulka kuuluva teosega. Hea film ka minu arust. Peategelane Ryan Bingham on huvitav tüüp, kes ei tunne vajadust oma kodu järele ja kelle põhitööks on inimeste vallandamine. Mehel on aga omad eesmärgid ja küllaltki omapärane maailmavaade. Filmi põhiliseks teemaderingiks on üksildus versus suhted ja abielu. Kuidas võib mõjuda tuttavaks saamine imelise naisega? Kas põhimõtted ja vaade elule muutuvad? "Up in the Air" on väga sisukas ja aus film. On palju teravmeelset huumorit, aga ka mõtlemapanevat dramaatilisust. Clooney väärib oma rolli oscarile kandideerimist küll.

LÜHIDALT VEEBRUARIST

Küünlakuul pakuvad enim huvi sellised filmid:
* "De ofrivilliga" - veebruari oodatuim teos (hetkeseisuga juba nähtud)
* "Brothers" - karm draama nagu mulle meeldib (hetkeseisuga juba nähtud)
* "It Might Get Loud" - dokumentaalfilm rokkmuusikast on minu teetass (alates 05.02.)
* "The Limits of Control" - kui ta juba PÖFFil linastus programmis "13 valitud teost", peab filmis midagi erilist olema (alates 12.02)
* "Chéri" - Stephen Frears võib üllatada ("High Fidelity"!) (alates 19.02)
* "Shutter Island" - Scorsese on minu lemmiklavastaja (alates 26.02)

Kino peab saama! :)