Burn After Reading

Kuna aasta üks parimaid filme sai nähtud, siis loomulikult pean sellest eraldi kirjutama. "Burn After Reading" on minu arust väga vaimukas film. Coenid ikka oskavad ja mitte vähe! Kui oscari toonud linateosega "No Country for Old Men" nad vaimustasid mind, siis see film on isegi veel kõvem. Mõtlesin, et pärast auhinnasadu äkki vennad ei suuda ennast piisavalt kokku võtta. Tuleb välja, et suutsid veel enamat. Super!

Film on jah tõsiselt naljakas. Huumor on tüüpiline Coenitele ehk siis, kuidas nüüd öeldagi, niisugune kiiksuga. See erineb selgelt tüüpilisest ajuvabadest Hollywoody hittkomöödiatest. Võin kihla vedada, et "Epic Movie'st" või "Meet the Spartansist" lugupidavatele inimestele ei paku see film midagi. "Burn After Reading" räägib pealt näha tavalistest inimestest, kelle elud pea peale pööratakse. Seda kõike näidadakse meile omapärasel muhedal moel.

Ma ei saa hästi aru neist, kes enne filmi nägememist vaatavad palju kordi treilereid, klippe ja arvustusi. Mina tegin seda pärast. Enne ei teadnud sisust mitte midagi, mitte ühtegi nalja. Tänu sellele sain kindlasti parema elamuse. Näiteks treilerist oleks teada saanud, kuidas Malcovich Bittile molli andis. Üldse oli minu arust parim stseen filmis John Malcovichi ja Brad Pitti vaheline sõnavahetus autos. See Malcovichi vihane sõnavalang ja Pitti reageering ning siis see lõugaandmine - naersin kõht kõveras.

Karakterid on väga värvikad ja tõeliselt hästi välja mängitud. Eriline lemmik oli George Clooney, kes on ennegi mänginud Coenite filmis - samuti suurepärases komöödias "O Brother, Where Art Thou?". Tema näoilmed ja lahedalt esitatud tekst on nii koomiline. Põhimõtteliselt samad sõnad kehtivad ka korraliku rolli teinud Brad Pitti kohta, kes varastab nii mõnegi stseeni. Väga tore oli üle kuradi pika aja näha taas Malkovichi. See mees särab täiega! Näitlejaannet on tal ikka rohkem kui rubla eest. Samuti särab Joel Coeniga tanu all olev Frances McDormand. Talle kohe sobib ideaalselt komöödias mängimine. Kui nüüd mainida veel sel aastal oscari võitnud Tilda Swintonit, siis tundub uskumatu, millise hulga tippnäitlejaid on Coenid oma filmi suutnud meelitada ja veel kandvatesse osadesse. Väiksematest rollidest on üks lahedamaid J.K. Simmonsi mängitud tegelane. Oi, see filmi lõpus olnud dialoog tema alluva CIA töötajaga, kus nad arutasid Osbourne Coxi juhtumit, on kuldaväärt. Jälle sai kõht kõveras naerdud.




Võibolla kiitsin äratüütamiseni palju filmi, aga asi on seda väärt. Ainus asi, mida ma kritiseerida võiks, on filmi pikkus: see headus oleks võinud rohkem kesta kui poolteist tundi. Igal juhul on tegu hetkeseisuga aasta parima komöödiaga.

9/10