pühapäev, 4. aprill 2010

Märts kinos


Aasta 3. kuul õnnestus kinos kaeda 9 filmi. Märtsi parimaks asjaks kinomaastikul oli Artises aset leidnud USA filmide nädal alapealkirjaga "Läksin Ameerikasse!". Selle raames nägin ära 4 linateost: "Amreeka" (2009), "Stranger Than Paradise" (1984), "In America" (2002), "America, America" (1963). Lisaks sai vaadatud ka mõnda Hollywoodi tükki, aga ka 1 Eesti ja 1 Prantsuse linateost.

  • Shutter Island (8,5/10)
    Käisin 2. korda oma lemmikrežissööri Martin Scorsese uusimat teost kaemas. Film on tõeliselt hea. Kirjutasin sellest juba veebruari ülevaates.
  • Fantastic Mr. Fox (3,5/10)
    No ei ole minu maitse, tehke, mis tahate! Mulle lihtsalt ei lähe peale Wes Andersoni stiil. Näiteks "The Darjeeling Limited" oli jama minu arust. Sain küll naljadele pihta, aga vot ei ajanud eriti naerma. Tegelt omas žanris on tegu heal tasemel teosega. Ma ise olen lihtsalt nii rumal, et ei mõistnud seda headust.
  • Lumekuninganna (6/10)
    Mingi hetkeni sai filmi pidada heaks, aga nii kuskil poole peal hakkas ära vajuma. Alguse poole oli kõik nii öelda uus ja huvitav: kogu see maja jäätumine, poisi ja naise suhte väljaarenemine, naise käitumise põhjus. Teatu aja möödudes hakkas asi lihtsalt venima ja värskus kadus. Helena Merzin tegi kahtlemata tugeva rollisoorituse ja oligi ehk parim valik peaossa. Üldmulje võiks võtta kokku ühe sõnaga: keskpärane.
  • Amreeka (9/10)
    USA filmide nädala avafilm. Tõsiselt hea, just mulle sobiv draama. Ema kolib oma pojaga Palestiina aladelt Ühendriikidesse leidmaks sealt paremat elu. Asi pole aga nii lihtne. Esiteks on probleeme töökoha leidmisega ja nii algavadki kannatused. Peategelaste võitlus hea elus hakkama saamise nimel läks hinge küll. Lisaks oli ka parajas koguses huumorit.
  • Stranger Than Paradise (7,5/10)
    See 1984. aastal valminud film tegi kuulsaks kultuslavastaja Jim Jarmuschi. Film on hea, parajalt muhe. Jarmuschile kohaselt on põhitrumbiks stiilsus. Lugu ise kulgeb rahulikult, ütleks isegi, et liiga rahulikult. Dialoogid on vaimukad. Puudu jäi erilisusest, mis teeb hea filmi väga heaks.
  • In America (10/10)
    Seda linateost olen juba varem korra näinud. Tegelikult film toimis tõeliselt vaid esimesel korral. Siis ei teadnud midagi ette ja ootasin kogu aeg huviga, mis juhtub edasi. Üliheade mälestuste pärast, mida kogesin esimesel vaatamisel, annaks ikkagi maksimumhinde. Tegu on tüüpilise draamaga eluraskustega toimetulemisest, aga filmi võib paigutada selle žanri tippteoste hulka.
  • America, America (6/10)
    USA filmide nädalal ei saanud mitte vaatamata jätta Elia Kazani kuulsat 4-le oscarile kandideerinud linateost. Ei köitnud piisavalt. Peategelase meeletu Ameerika hullus ei olnud piisavalt põhjendatud, mistõttu ei suutnud kaasa elada tema suurtele pingutustele USA-sse jõudmiseks. Minu arust see peategelane Stavros oli üks paras jobu. Tema absurdne ja isegi idiootlikuks kalduv Ameerika ihalus hakkas mingil hetkel täiesti ära tüütama. Ma saan aru, et film on eepiline ja seda võib pidada klassikaks, kuid ei saanud seda õiget elamust. Kindlasti ei pea ma ka antud teost halvaks (see kajastub ka hindes). Teab-mis igav ei hakanud kordagi. 3 tundi möödusid tegelt üllatavalt ruttu.
  • I Love You Phillip Morris (7/10)
    Vahelduseks õnnestus kumminäol Jim Carrey'l ka üle keskmise komöödiasse sattuda. Tegelt ma annaks hinnanguks "hea". Oli päris mitmeid nalju, mille üle sai korralikult naerdud. Jim Carrey kohta ei saa öelda ühtegi halba sõna - mees on omas elemendis ehk teeb huumorit ja hästi teeb. "I Love You Phillip Morris" on selgelt parem kui eelmine laineid löönud geikomöödia "Brüno". Eriti meeldis mulle filmi algusosa - seksistseenid olid ülikoomilised. Negatiivse asjana võiks välja tuua dramaatilised armastus- ja haletsusstseenid. Need lihtsalt ei töödanud sellises filmis. Hea komöödia!
  • Le concert (6,5/10)
    Sellest filmi jääb enim meelde see, et Mélanie Laurent on imeilus. Aga muidu oli täitsa tore film. Tegemist on puhta komöödiaga (mõned dramaatilised hetked siiski olid). Põhinaljad on äärmised liialdused venelaste eluolu/olemuse üle. Näiteks sai naljatletud venkude joomalembuse, aga ka kommunismi austamise üle. Neid teemasid oli tegelikult palju, mille üle tehti huumorit. Klišeesid jagus. Unustada ei saa ka ilusat Tšaikovski muusikat.


Aprill tõotab tulla väga kehva filmivalikuga kuu kinos. Suuremat huvi äratavad vaid 2 linateost. Esiteks Mel Gibsoni tagasitulek näitlejana ehk "Edge of Darkness", mis on praeguseks hetkeks juba nähtud. Teiseks uus Eesti film "Punane elavhõbe", mis tundub olevat väga hea. Muidu Acme Filmi koduleht näitab, et aprilli viimasel päeval jõuab suurele ekraanile ka vendade Coenite "A Serious Man", aga ühegi kino veebileht seda ei kajasta. Mõned kuud tagasi oli juttu ju sellest, et levitaja ei soovi Eestisse koopiat saata. Ma arvan, et Acme on lihtsalt unustanud linateose varsti linastuvate filmide nimekirjast maha võtta. Mina ise tahaksin jubedalt Coenite uusimat filmi kinos näha. Kui "A Serious Man" siiski jõuab suurele ekraanile, oleks muidu väga nigel aprill kohe päästetud.

Kommentaare ei ole: