esmaspäev, 27. oktoober 2008

Max Payne




Kes veel ei tea, siis "Max Payne" on arvutimängu alusel valminud ulmeline põnevusfilm. Peategelase Maxi pere hukatakse jõhkralt. Mees tahab loomulikult mõrvaritele kätte maksta ja nii algabki karm ja sünge sündmusterägastik, kus on palju mürglit ja tulistamist. Muide, ma ise ei teadnud sellest arvutimängust põhimõtteliselt mitte midagi (eriti ei huvita ka), nii et (segav) võrdlusmoment puudus. Ei huvita sellepärast, et ma lihtsalt ei raatsi oma aega kulutada arvutimängude peale.

Sisu on nõrga võitu, minu jaoks kuidagi liiga veider ja mitte väga põnev. See ulme teema ei olnud köitev. Aga kurat, action on väga tasemel! Kui mõni aeg tagasi kiitsin filmiveebi foorumis "Eagle Eye'd" selle asjaolu pärast, siis "Max Payne" on actioni osas isegi veel kõvem. Eriefektid ja samal ajal ka heli on sellisel tasemel, et siit peab tulema oscari nominatsioone mõnes tehnilises kategoorias. Teatud kohad pakkusid ikka sellise naudingu, et hoia ja keela. Väga hästi sobis sünge pilt, mis lõi siukse mõnusa sobiliku meeleolu. Eks see lisas ka rohkem pinget filmile, aga ikkagi oleks võinud põnevust rohkem olla. Visuaalsus on tõesti suurepärane. Kiidan siinkohal veel nii kunstniku- kui ka kaameratööd. Samas näitlejad ei mänginud piisavalt veenvalt, kui välja jätta Mark Wahlbergi. Mõtlen rohkem Mila Kunist ja räppar Ludacrist.




Mulle üldiselt ei meeldi eriti sedasorti sisuga filmid. Aga kui on palju häid külgi - super eriefektid, tasemel heli, nauditav visuaalne pilt - nagu "Max Payne" puhul, siis hea elamuse võib ikkagi saada, kuid ainult kinos. Kodus telerist ei viitsiks kindlasti filmi vaadata. Olen igati rahul, et see linateos sai kinos ära nähtud!

5,5/10

pühapäev, 19. oktoober 2008

Burn After Reading



Kuna aasta üks parimaid filme sai nähtud, siis loomulikult pean sellest eraldi kirjutama. "Burn After Reading" on minu arust väga vaimukas film. Coenid ikka oskavad ja mitte vähe! Kui oscari toonud linateosega "No Country for Old Men" nad vaimustasid mind, siis see film on isegi veel kõvem. Mõtlesin, et pärast auhinnasadu äkki vennad ei suuda ennast piisavalt kokku võtta. Tuleb välja, et suutsid veel enamat. Super!

Film on jah tõsiselt naljakas. Huumor on tüüpiline Coenitele ehk siis, kuidas nüüd öeldagi, niisugune kiiksuga. See erineb selgelt tüüpilisest ajuvabadest Hollywoody hittkomöödiatest. Võin kihla vedada, et "Epic Movie'st" või "Meet the Spartansist" lugupidavatele inimestele ei paku see film midagi. "Burn After Reading" räägib pealt näha tavalistest inimestest, kelle elud pea peale pööratakse. Seda kõike näidadakse meile omapärasel muhedal moel.

Ma ei saa hästi aru neist, kes enne filmi nägememist vaatavad palju kordi treilereid, klippe ja arvustusi. Mina tegin seda pärast. Enne ei teadnud sisust mitte midagi, mitte ühtegi nalja. Tänu sellele sain kindlasti parema elamuse. Näiteks treilerist oleks teada saanud, kuidas Malcovich Bittile molli andis. Üldse oli minu arust parim stseen filmis John Malcovichi ja Brad Pitti vaheline sõnavahetus autos. See Malcovichi vihane sõnavalang ja Pitti reageering ning siis see lõugaandmine - naersin kõht kõveras.

Karakterid on väga värvikad ja tõeliselt hästi välja mängitud. Eriline lemmik oli George Clooney, kes on ennegi mänginud Coenite filmis - samuti suurepärases komöödias "O Brother, Where Art Thou?". Tema näoilmed ja lahedalt esitatud tekst on nii koomiline. Põhimõtteliselt samad sõnad kehtivad ka korraliku rolli teinud Brad Pitti kohta, kes varastab nii mõnegi stseeni. Väga tore oli üle kuradi pika aja näha taas Malkovichi. See mees särab täiega! Näitlejaannet on tal ikka rohkem kui rubla eest. Samuti särab Joel Coeniga tanu all olev Frances McDormand. Talle kohe sobib ideaalselt komöödias mängimine. Kui nüüd mainida veel sel aastal oscari võitnud Tilda Swintonit, siis tundub uskumatu, millise hulga tippnäitlejaid on Coenid oma filmi suutnud meelitada ja veel kandvatesse osadesse. Väiksematest rollidest on üks lahedamaid J.K. Simmonsi mängitud tegelane. Oi, see filmi lõpus olnud dialoog tema alluva CIA töötajaga, kus nad arutasid Osbourne Coxi juhtumit, on kuldaväärt. Jälle sai kõht kõveras naerdud.




Võibolla kiitsin äratüütamiseni palju filmi, aga asi on seda väärt. Ainus asi, mida ma kritiseerida võiks, on filmi pikkus: see headus oleks võinud rohkem kesta kui poolteist tundi. Igal juhul on tegu hetkeseisuga aasta parima komöödiaga.

9/10

pühapäev, 5. oktoober 2008

September kinos

September oli üsna vaene kinokuu. Sain osa ainult 4-st filmist, millest 3 olid esilinastused minu jaoks ja vaid 2 uued äsja kinno jõudnud. See on minu kohta ikka nigel tulemus, sest siiamaani oli selle aasta väikseim arv 6. Nii palju tegemist on olnud, et pole isegi elu parimast kontserdist jõudnud veel pikemalt blogida. Anyway, septembri kinoseansid olid sellised:
  • Mina olin siin (8,5/10)
  • Funny Games U.S. (7/10)
  • Dancer in the Dark (5,5/10)
  • Mina olin siin (8,5/10)
"Mina olin siin" pakkus tõesti positiivse üllatuse mulle. Käisin seda isegi 2 korda vaatamas. Eestis ikka tehakse häid filme. Loe pikemalt minu arvamust siit.


"Funny Games U.S." on täitsa vaadatav põnevik. Pinget oli, igav ei hakanud. Normaalne.
"Dancer in the Dark" on päris hea sisuga, kui ainult neid muusikalisi numbreid poleks olnud, mis üldse ei meeldinud. Lisaks ei lähe mulle peale Lars von Trieri lavastamisstiil, missiis et kriitikud ülistavad. Film on tehtud 2000. aastal.

Tegelt plaanisin septembris veel igasugu linateoseid ära kaeda nagu näiteks "In Bruges" või "Righteous Kill" (praeguseks hetkeks nähtud), mis aga lükkusid edasi oktoobrisse. Sügise 2. kuu üks oodatuimaid filme on kindlasti meie oma "Detsembrikuumus". Siiski ei usu, et see midagi väga vapustavat on. Kuuldavasti pidavat vähemalt heli maailma tipptasemel olema. Väga oodatud on kindlasti Coenite komöödia "Burn After Reading". Oktoobris linastuvatest Hollywoody põnevikest - "Bangkok Dangerous", "Eagle Eye", "Max Payne" - peaks ka midagi ära vaatama. Siis veel komöödia "Pineapple Express" võib täitsa normaalne olla. Miks mitte ka digitaalselt taastatud "Ideaalmaastikku" kinos vaadata. Elagu Eesti film!